Uudised

Ootame  naisi tugigruppidesse!

Helista: 5042300  või kirjuta: laanenaistetugi@gmail.com

——————————————————————————————————————-

4.-5. august 2017 toimub Läänemaal looduskaunis kohas naiste ja laste laager.

Päeval tegutseme ühiselt toas, õues, metsas või rannas, olenevalt ilmast. Ööbime majas sees, kes soovib saab ka telkida. Kohal jutuvestja, psühholoogid, lastega tegelejad, jt. toredad inimesed.  Osavõtutasu 5 eurot pere kohta.
Registreerimine meiliaadressil: laanenaistetugi@gmail.comvõi telefonil 5042300 – Leili
Sass Henno rääkis ausalt ja asjatundlikult lähisuhtevägivallast.
Hämmastav, et seoses tema saates kõlanud kriitikaga minister Ossinovski ja Sotsiaalministeeriumi mõnede ametnike suhtes on ministeerium algatanud Sassi vastu terve sotsiaalmeedia kampaania.
Loodame, et ministeeriumi avalike suhete osakonna ressursse kasutatakse edaspidi ka naistevastase vägivalla ennetamiseks ja ohvrite abistamiseks, mitte ainult kriitika summutamiseks.

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/hommik_anuga/saated/40d97169-b905-4f2f-ad1e-f1d5cc8afad8/hommik-anuga

http://epl.delfi.ee/news/eesti/naiste-tugikeskuste-tootajad-polevad-labi-pole-puhkust-ega-haiguspaevi?id=77421018

Naiste tugikeskuste töötajad põlevad läbi. Pole puhkust ega haiguspäevi

03. märts 2017 00:05

Laura Mallene, laura.mallene@epl.ee

Eesti Päevaleht

Tugikeskuste argipäeva kuulub ülekoormus, väsimus, läbipõlemisoht, töölt lahkumine, tööseadustiku rikkumine.

Töötajad peavad sageli valima, kellele pisikesest eelarvest abi pakkuda.

Teadmatus tuleviku ees vähendab motivatsiooni.

Meie ei tohi haigestuda. Kuna oleme MTÜ, siis me seda endale lubada ei saa. [- – -] Meil on õnneks mitu töötajat. Palgad on seetõttu väiksemad, kuid me saame vahetada, olla kellegi asemel, kui keegi peaks haigestuma. [- – -] Puhkuseid me ei saa ju. Me oleme tähtajalise lepinguga. Käsunduslepingu alusel ei ole puhkust ette nähtud.”

Nii on üks väike naiste tugikeskus kirjeldanud tegelikkust Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektorile Kadri Soole.

Soo uuris möödunud kuul naiste tugikeskuste töötajate arvamusi. Ta küsis töö tegemiseks vajaliku väljaõppe ja pädevuse ning võrgustikutöö kohta. Samuti uuris ta, mis probleemid on seotud naistele antava abi ja teenuse osutamisega. Tugikeskused tunnistavad, et kehva rahalise olukorra tõttu on nad olnud sunnitud sõna otseses mõttes seadust rikkuma: näiteks ei saa nad oma töötajatele puhkust anda, sest see pole lihtsalt võimalik.

Tugikeskuse töötajad rääkisid Soole, kuidas tuleb puhkuse võtmist kolleegiga kombineerida: mina olen selle nädala, sina püüa need päevad mulle tagasi teha.

Veel üks häiriv asjaolu: hankelepingud on tugiteenuse pakkujatega sõlmitud üheks või kaheks aastaks. See sõltus sellest, kas tugikeskus kandideeris esimeses või teises ja kolmandas taotlusvoorus. Esimesel puhul oli lepingu pikkus kaks aastat. Teise ja kolmanda vooru puhul aasta. „Olukord teeb töötajatele sotsiaalsete garantiide tagamise väga keeruliseks,” toob Soo esile.

Suuremates tugikeskustes on mindud riskile: töötajatega on tehtud tähtajatud töölepingud. Kuid naiste tugikeskuse teenuse osutamise hange on saadud aastaks ja kui teenuseosutaja uut hanget ei võida, tuleks töötajale töö lõppemisel maksta koondamistasu. Aga seda raha pole kusagilt võtta,” kirjeldab Soo.

Töö on karm, teemad tõsised ja vastutus suur. See puudutab ju inimesi ja nende elu, see pole tavaline töö kontorilaua taga.

Puhkused tähendavad, et töötajale tuleb leida asendaja. „Aga kust leida inimene ja raha, et palka maksta? Sotsiaalsete tagatiste puudumisest tingitud ebakindlus muserdab inimesi,” kinnitab Soo.

Suurenenud on tugikeskuste töötajate läbipõlemisoht. „Nad ei saa võtta puhkust ega lubada endale haige olemist. Neil on närvipinge sellest, kas tugikeskus saab edasi tegutseda,” nendib Soo.

Töötajad on öelnud, et selline olukord tekitab neis frustratsiooni, tülpimust ja väsimust. Motivatsioon väheneb.

Eelmistel aastatel said tugikeskuste töötajad tänu Norra rahale professionaalsete superviisorite juhendamisel supervisiooni ehk töönõustamist.

Nüüd, kus Norra raha lõppes, ei ole väiksematel keskustel supervisiooniks raha. Suuremad keskused on püüdnud ise leida võimalusi supervisiooniks. See on töös väga oluline: rääkida läbipõlemisest. Rääkimine aitab seda vältida. Töö on karm, teemad tõsised ja vastutus suur. See puudutab ju inimesi ja nende elu, see pole tavaline töö kontorilaua taga. Sellepärast soovivad töötajad, et supervisioon käiks teenusega kaasas,” kinnitab Soo.

Raha ei jagu

Peale sotsiaalsete garantiide puudumise on tugikeskuste töötajatel teisigi muresid.

Naiste tugikeskustele otsiti selleks aastaks esimest korda teenuseosutajad hanke korras. Mitu tugikeskust jätsid protestiks karjuvalt väiksema eelarvega tehtud hankele pakkumuse esitamata ja riik leidis uued pakkujad. „Üht-teist selle raha eest saab,” möönab Soo. „Hange nägi ette teatud arvu majutuskohti igasse piirkonda. Raha läks korterite rentimiseks, samas mööbli ostmiseks raha polnud. Kes sai selle annetuste abil, kes kogus isiklikke asju kokku.”

Ent nõustamiseks, nii psühholoogiliseks kui ka juriidiliseks, on praegu väga vähe raha. „Kui näiteks ühes piirkonnas oli nõustamiseks ainult 250 eurot kuus, olid töötajad küsimuse ees: keda nõustada ja keda mitte?” selgitab Soo. Tugikeskused olid sunnitud valima, kelle olukord on tõsisem ning kes vajab nõustamist ja kes jääb sellest ilma.

Sageli on psühholoogiline nõustamine palju olulisem kui peavari. „Peavari on oluline teatud juhtudel – see tagab turvalisuse –, aga et olukorrast välja tulla, on vaja nõustamist. Naine vajab emotsionaalset tuge, eneseusu ja julguse leidmist – seda kõike annab psühholoogiline nõustamine. See on alus selleks, et naine saaks teha otsuseid, mida eluga peale hakata. Kas ta läheb lahku? See on raske isegi nende jaoks, kelle peres ei ole vägivalda. Vägivalla ohvritel, kel napib julgust ja enesehinnang on alla surutud, on see enam kui keeruline,” kirjeldab Soo.

Peavari on oluline teatud juhtudel – see tagab turvalisuse –, aga et olukorrast välja tulla, on vaja nõustamist.

Selleks et minna järgmiste teenuste-tegevuste juurde, on tugikeskuste sõnul vaja enne rajada esmane baasvundament – tagada emotsionaalne enesekindlus –, alles pärast seda on vägivalla all kannataja valmis juriidilist teenust vastu võtma või tegema otsust, kas pöörduda laste hooldusõiguse pärast kohtusse.

Prokurörid, kes selliste kriminaalasjadega tegelevad, on kinnitanud, et naistega, kes on väga ebakindlad, on raske tööd teha – nad võivad koostööst loobuda. Nad on liiga nõrgad, et kogu protsessi läbi teha. See on karm. Tihti on olukord selline, et eeldab teise piirkonda kolimist – samasse linna või külla elama jääda ei saa. Tuleb hakata oma elu uuesti alustama ja see nõuab tugevust,” märgib Soo.

Tugikeskuste töötajaid painab ka uus riigihanke süsteem, mis põhjustab ebakindlust ega ole nende sõnul jätkusuutlik. „Et nad on konkurendid, et võib tulla keegi ükskõik kust ja teha parema pakkumise – ja saada õiguse teenust osutada,” selgitab Soo töötajate kartusi. „See oli üles ehitatud turumajanduslikel põhimõtetel. Töötajad leidsid, et neid põhimõtteid selles valdkonnas rakendada ei saa. See võib sobida mingi muu teenuse jaoks, aga sotsiaalse teenuse kvaliteedi viib see alla.”

Tugikeskuste ettepanekud

1. Riiklik süsteem: tugikeskuse teenuse osutajad kui riigiamentikud (nt ohvriabi kõrval), kaotada hankepõhine süsteem.

2. Teenuse sisseostmine: teenuseosutaja jätkab vabaühendusena, lepinguperiood pikem või suunatud hange.

Ministeerium: töötajate heaolu sõltub teenuseosutaja valikutest ja töökorraldusest

Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter sõnas, et ohvriabiseaduse järgi võib sotsiaalkindlustusamet anda tugikeskuse teenuse osutamise üle juriidilisele isikule või kohaliku omavalitsuse asutusele. Haldusülesandeid üle andes tuleb aga järgida riigihangete seadust – see on ka põhjus, miks tugikeskuse teenust ostetakse riigihankega. Ka prostitutsiooni kaasatutele ja inimkaubanduse ohvritele ostetakse teenuseid hangetega.

Naiste tugikeskuse teenuse eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele. Teenuseosutajate heaolu on kahtlemata väga oluline, et tagada abivajajatele parim abi. Kuidas teenuseosutaja oma töötajate heaolu tagab, sõltub eelkõige teenuseosutaja valikutest ja töökorraldusest. Teenuseosutaja saab planeerida regulaarseid supervisioone ja kovisioone ning korraldada meeskonnaliikmetele vajaduse järgi täienduskoolitusi.

Eesti naiste varjupaikade liidu ettepanek

Muuta ohvriabi seaduse alusel naiste tugikeskuse teenuse osutamise korraldust.

Värvata igasse maakonda töölepinguga peale riikliku ohvriabi töötaja tööle naistevastase vägivalla ohvritele teenuseid osutav(ad) spetsialist(id).

Senised ohvriabitöötajad saaksid koos uute töötajatega tagada ohvrite toetamiseks vajaliku ajalise paindlikkuse, jagades valveaegu omavahel.

Selle süsteemi saaks käivitada kaheksas piirkonnas juba 2018. aastast, ülejäänutes, kus on sõlmitud kaheaastased lepingud, 2019. aastast.

Värvata tööle juristid ja psühholoogid või psühhoterapeudid, kes osutaksid abi mitmes maakonnas. Nad peaksid olema naistevastase vägivalla ohvrite abistamisele spetsialiseerunud asjatundjad, kes on saanud põhjaliku koolituse.

Planeerida järgmise aasta riigieelarvesse naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks vähemalt miljon eurot.

Tugikeskuse töötaja päev

7.30 Helistab varem varjupaigas elanud A: tema lähenemiskeelu saanud mehe auto seisis eelmisel õhtul jälle mitu tundi tema akende all, naine väga hirmunud. Naise rahustamine, soovitus teatada politseile.

9.00 Valve ülevõtmine telefoni teel: infovahetus eelmisel päeval telefonivalves olnud kolleegiga: mis küsimustes on pöördutud, mida on eelmisel päeval tehtud, kas on uusi kliente majutusele võetud jne.

9.20 Meilide lugemine, neile vastamine.

10.00 Varjupaika sõitmine.

10.15 Telefonikõne uuelt kliendilt. Esmane nõustamine, kohtumise kokku leppimine.

10.45 Telefonikõne naabermaakonna tugikeskusest: kokkulepe võtta järgmisest nädalast majutusele nende klient, kellel ei ole turvaline kodulinnas elada.

11.00 Varjupaigas individuaalne vestlus seal kuu aega elanud naisega. Eelmisel päeval tegus olnud naine on tagasilanguses, vajab nõustamist.

12.00 Tähelepanu otsivate lastega tegelemine, nende ärakuulamine ja mängimine.

12.30 Lastega suhtlemise põhjal emaga vestlemine, tema juhendamine laste vajadusi märkama.

12.50 Telefonikõne hommikuselt kliendilt, kes soovib kohtumise aega muuta.

13.00 Sõit tugikeskuse kontorisse.

13.30 Nõustamisele tulnud naisega koos päringute tegemine ja infootsing internetist ning telefonikõned tema juriidiliste probleemide lahendamiseks.

14.45 Sõit KOV sotsiaalosakonda kliendiga kohtuma.

15.00 Naise toetamine kohtumisel lastekaitsetöötajaga isa ja lapse suhtluskorra täpsustamiseks. Ametniku soovitusel pöördumine teise töötaja poole sotsiaaltoetuste taotlemise küsimuses. Edasiste toimingute kokku leppimine.

16.30 Varem helistanud kliendi nõustamine tugikeskuse kontoris: naise ärakuulamine, olukorra analüüs, esmase tegevus- ja turvaplaani koostamine. Järgmise kohtumise kokku leppimine.

18.00 Kojusõit.

19.00 Telefonikõne psühholoogiga uue kliendi asjus.

19.15 Meilivahetus juristiga poolelioleva kohtumenetluse asjus.

19.30 Järgmiseks päevaks võlanõustamise ettevalmistamine, kliendi saadetud dokumentidega tutvumine.

23.30 Telefonikõne naiselt, kes on õhtul langenud kodus mehe füüsilise vägivalla ohvriks. Naine teatas juhtunust politseisse, mees lahkus kodust. Naine on hirmunud, kardab mehe kojutulekut, kahetseb politseisse teatamist. Pakutud võimalusest kohe varjupaika tulla keeldub, sest leiame koos arutades, et talle ja lastele tekitab vähem stressi minna selleks ööks vanavanemate juurde. Kokkulepe, et hoiab meid olukorraga kursis ja järgmisel päeval tuleb nõustamisele.

01.30 Telefonikõne eelmiselt pöördujalt, ta on lastega turvaliselt vanemate juurde jõudnud.

01.40–9.00 Telefonivalve, rohkem kõnesid õnneks ei tulnud.

(Tugikeskuste töötajate päevad on erinevad nagu on erinevad juhtumid ja abivajajadki.)

 


————————————————————————————————————–
Koolitused noortele.

Käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris käisid MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskuse esindajad noortele rääkimas lähisuhtevägivallast. Loengut kuulas kokku 62 inimest.
Naistevastase vägivalla ja lähisuhtevägivalla koolitus viidi läbi Haapsalu Põhikooli 9 klasside neidudele, Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilastele, Palivere Avatud Noortekeskuse noortele ja Haapsalu Avatud Noortekeskuse neiudele. Koolituse formaat on välja töötatud Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutuse poolt 2015. aastal ning kannab nimetust „Ava silmad“. Koolituse eesmärk on tutvustada noortele lähisuhtevägivalla ja naistevastase vägivalla mõisteid, kuidas ära tunda erinevaid vägivalla avaldumise vorme ning kuidas käituda, kui puututakse vägivallaga kokku.
MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskuse vabatahtliku Iiris Marleeni ja lastepsühholoog Liis Toomi sõnul haakusid noored teemaga ning mõtlesid kaasa ja arutlesid.

 

———————————————————————————-
1. jaanuarist 2017 käivitub uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja. 2015. aasta lõpu seisuga käis täitemenetlus enam kui 8000 elatisvõlgnikust vanema suhtes, kes olid oma lastele võlgu 14,5 miljonit eurot. Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi. Kui varasemalt maksis riik lapsele elatisabi kohtumenetluse alustamise korral, siis uue elatisabiskeemi järgi maksab riik elatisabi ka täitemenetluse ajal.

Allikas: Sotsiaalministeerium

Rohkem infot elatisabi kohta saab Sotsiaalministeeriumi kodulehelt .
—————————————————————————————————-

Psühhoterapeut Mirjam Püvi: kui nõustamine katkeb, võib naine naasta vägivaldsesse suhtesse.
http://naine24.postimees.ee/3982421/psuehhoterapeut-mirjam-puevi-kui-noustamine-katkeb-voib-naine-naasta-vaegivaldsesse-suhtesse
———————————————————————————————–
Jurist Merle Albrant: praktika näitab, et vägivalda kogenud naistel pole kulukateks kohtuprotsessideks raha
http://naine24.postimees.ee/3982439/jurist-merle-albrant-praktika-naeitab-et-vaegivalda-kogenud-naistel-pole-kulukateks-kohtuprotsessideks-raha
—————————————————————————————————
Kurb ja solvav, kui ametnik ei valda oma töövaldkonda ja levitab üldsusele valeinfot:  http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/a82cada1-9af7-47ed-af7c-c9f2a694f9cf/uudis-olle-selliov-muudatustest-naiste-varjupaikade-teenustes
——————————————————————————–
Viis vägivalla all kannatavat naist. Kaheksa kohtuasja. Naiste varjupaiga uus teenuseosutaja keeldub aitamast.  17. jaanuar 2017 00:05 Laura Mallene, laura.mallene@epl.ee    Eesti Päevaleht  Virumaa naiste tugikeskuse uus teenuseosutaja keeldus pooleliolevaid kohtuasju üle võtmast.

Riigi ehk sotsiaalkindlustusameti ohvriabi leiab, et klientide kohtumenetluses esindamine ei kuulu teenuste loetelusse ja tugikeskuseid ei peagi seaduse järgi sellist abi andma.
Need on kurvad ja keerulised naiste lood. Poolteist aastat tagasi peksis mees koduseinte vahel jõhkralt naist ja tütart. Vägivald oli kestnud aastaid. Naine elas pool aastat varjupaigas. Pooleli on kohtuasi laste hooldusõiguse pärast. Kohalik omavalitsus leidis algul, et lapsed tuleks hoopis lastekodusse panna…
Või lugu teisest naisest, kes ei leidnud abi kohalikust omavalitsusest. Ka tema kannatas vägivalla all.
Pooleli on kriminaalmenetlus. Naisel ja mehel on kaasomandis kinnisvara, mida mees keeldub jagamast. Naine muudkui maksab laenu ning mees kasutab kinnisvara ja ähvardab naist. Kaasatud on prokuratuur, politsei, ohvriabi ja kohalik omavalitsus. Kohtus on pooleli kaasomandi jagamine. Või siis juhtum, kus mees viis kodunt ära enda ja oma naise kaks last. Ta ähvardas tappa nii ennast kui ka lapsi. Lapsed saadi kätte, politsei võttis mehe vahi alla. Ühel päeval lasti mees vabadusse. Naine kardab oma elu pärast. Kohtus on pooleli laste hooldusõiguse menetlus. Selliseid pooleliolevaid kohtuasju on Lääne-Virumaal kokku kaheksa. Ehmatav vastus Rakveres asuva Virumaa varjupaiga naisi on seni kohtus esindanud jurist Merle Albrant. Kuna aastavahetusega vahetus Virumaa naiste tugikeskuse teenuseosutaja, pöörduski Albrant uue teenusepakkuja OÜ Keerub poole, et pooleliolevad kohtuasjad üle anda. Senini on tugikeskus naisi tasuta esindanud. „Naised vajavad menetluses esindajat, kes volituse alusel saaks kohe hakata tsiviilasjadega tegelema. Esimene istung toimub juba 16. jaanuaril (toimus eile – toim) Jõhvis. Palun edastage mulle oma juristi/advokaadi kontaktid, et saaksin anda naistele need edasi ja samuti teavitada kohut ning kohalikke omavalitsusi uuest esindajast kohtumenetluses,” kirjutas Albrant OÜ-le Keerub tehtud pöördumises. Ta sai ehmatava vastuse. „Kuna meie alustasime teenuse pakkumist 01.01.2017, siis sellest tulenevalt me pooleliolevaid juhtumeid üle ei võta ning saame toetuda vaid hanketingimustele ja sõlmitud lepingule,”
vastas OÜ Keerub esindaja. „Ma saan aru, et pole just mugav teise juristi juhtumeid üle võtta, aga…” võttis vastus Albranti sõnatuks.Lääne-Virumaal Rakveres asuv naiste tugikeskus ja veel seitse tugikeskust ei teinud naiste tugikeskuse teenuse osutamise riigihankele pakkumust. Sisuliselt oli tegu protestiga: Norra toetusraha keskused enam ei saa ja kuigi riik suurendas baasrahastust, pole see võrreldav endise rahastusega. Peale selle restruktureeris riik rahastussüsteemi nii, et suured tugikeskused saavad rohkem ja väiksemad vähem raha. Virumaa naiste tugikeskus oleks pidanud edasi töötama märgatavalt pisema summaga kui seni ja sellega ei olnud nad nõus. OÜ Keerub peab hakkama saama umbes 12 000 euro võrra väiksema summaga kui eelmine teenuseosutaja eelmisel aastal. Võidusõidu ajal hobuseid ei vahetata. Sotsiaalkindlustusamet sõlmis OÜ-ga Keerub lepingu eelmise aasta 23. detsembril. Teenuse osutamist alustas ettevõte selle aasta algul. OÜ Keerub esindaja seisukoht on, et nii lühikese etteteatamisajaga pole õiglane jätta 2016. aastal korraldamata jäänud asju uue teenusepakkuja kanda ja vastutada ning kliente abist ilma. „Eelmine teenuseosutaja teavitas meid 9. jaanuaril järgnevalt: „Tahan teile üle anda pooleliolevad kohtuasjad tsiviilasjades: elatise menetlus (kaks naist), hooldusõiguse menetlus (neli naist), kaasomandi lõpetamine (üks naine). Kõik naised on vägivalla ohvrid ja nendest juhtumitest on ka Rakvere ohvriabi
teadlik. Naised vajavad menetluses esindajat, kes volituse alusel saaks kohe hakata tsiviilasjadega tegelema. Esimene istung toimub juba 16. jaanuaril”,” selgitas OÜ Keerub esindaja Ivika Abner. Juristi kirjast uuele teenuseosutajale: „Meie klientide puhul on tegemist naistega, kes kindlasti vajavad pikaajalist abi vägivalla ringist väljumisel. (…) Kindlasti peate te kliendiga kohtuma ning selleks palume teada anda, kuhu me selle kliendi suuname. Üksinda ta antud olukorras edasi minna ei suuda.”
OÜ Keerub konsulteeris Abneri sõnul mitme juristiga. Nende ühine arvamus oli, et pooleliolevaid juhtumeid niimoodi üle võtta ei ole otstarbekas ja see on klientide vastu vastutustundetu. Abner tsiteerib juristide hinnangut: „Võidusõidu ajal hobuseid ei vahetata.” OÜ Keerub võttis juristide nõu kuulda ega võtnud kõnealuste naiste pooleliolevaid juhtumeid üle. Hobused hobusteks. Mis saab naistest?
Riik: teenust ei peagi osutama. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi üksuse juhi Olle Selliovi sõnul ei ole kliendi kohtus esindamine uue teenuseosutaja kohus. „Kõikidel klientidel, olenemata sellest, kas nad on juba teenusel viibinud või mitte, on õigus pöörduda uue tugikeskuse poole naiste tugikeskuse teenuse saamiseks. Klientide esindamine kohtumenetluses ei kuulu osutatavate teenuste loetelusse ja tugikeskuseid ei saa selleks kohustada,” sõnas Selliov. Ohvriabi juhi sõnul on OÜ Keerub korrektselt käitunud. Selliovil on õigus selles mõttes, et seaduses on kohustusena esile toodud juriidiline nõustamine.
Seega on tõik, et Virumaa naiste tugikeskus pakkus kannatanule tuge ka kohtus, ohvriabi esindaja arusaama järgi pelgalt lisateenus, mida küll eelmine teenuseosutaja pakkus, kuid mida seaduse järgi tegema ei pea. Kuid Virumaa naiste tugikeskuses kliente nõustanud jurist Albrant on karm. „Tundub, et ei saada aru, mida liitteenus endast kujutab – kui palju on vaja teha tööd, et sellest vägivalla nõiaringist välja saada,” rõhutas Albrant. Sageli on selleks vaja nii psühholoogilist kui ka juriidilist nõustamist, majutust, abi kohtus. „See ei käi nii, et pooletunnise nõustamisega saab asi lahenduse. See on reaalne töö.” Albrant kirjeldas, kuidas sageli korraldati ümarlaudu, kus osalesid ka politsei ja kohaliku omavalitsuse töötaja. Eile tuli kohtus esindada üht vägivalla all kannatavat naist. Õnneks otsustas Rakvere linnavalitsus erandkorras aidata abivajajal õigusabikulusid katta.
Abneri sõnul on klientidel alati võimalik ise pöörduda esmasele nõustamisele, kus hinnatakse probleemi sügavust ja leitakse koos parim lahendus. Võib oletada, et mõne kliendi jaoks on probleemi järjekordne lahtirääkimine traumeeriv ja võib-olla nad ei soovi seda teha. „Praegu teame vaid seda, et eelmine teenuseosutaja tahab kliendid üle anda, kuid kas kliendid üldse soovivad uusi nõustajaid, pole teada. Võib oletada, et mõne kliendi jaoks on probleemi järjekordne lahtirääkimine traumeeriv ja võib-olla nad ei soovi seda teha. Selleks et me neid aidata saaksime, peavad nad seda siiski tegema, kuid valik on nende,” arutles Abner. „Meil puudub eespool mainitud klientidega kontakt ja seepärast ei oska nende olukorda kommenteerida.”
Lõpetuseks: veel eelmisel aastal rõhutas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt naiste tugikeskuste rahastuse ümberkorraldusi kommenteerides, et üksi naine ei jää abita.
Naiste tugikeskuste juhid: oleme täiesti kindlad teenuse kvaliteedi languses.
Teenuse osutamise lõpetanud naiste tugikeskuste 2016. aasta statistika oli järgmine.
Järvamaa naiste tugikeskuses (koos Raplamaaga) said majutust 16 naist ja 14 last, õigusabi said 40 naist kokku 224 tundi, psühholoogilist nõustamist 27 naist 97,5 tundi.
Läänemaa naiste tugikeskuses (koos Hiiumaaga) said majutust 8 naist ja 12 last, õigusabi said 31 naist kokku 194 tundi, psühholoogilist nõustamist said 37 naist kokku 249 tundi.
Viljandimaa naiste tugikeskuses said majutust 12 naist ja 13 last, õigusabi said 20 naist kokku 111,5 tundi, psühholoogilist nõustamist 29 naist kokku 156,5 tundi.
Virumaa naiste tugikeskuses said majutust 4 naist ja 9 last, õigusabi said 12 naist kokku 151 tundi, psühholoogilist nõustamist 27 naist kokku 147 tundi.
Võrumaa naiste tugikeskuses (koos Põlvamaaga) said majutust 10 naist ja 7 last, õigusabi said 51 naist kokku 213,5 tundi, psühholoogilist nõustamist said 46 naist kokku 283 tundi.
Meile jääb arusaamatuks, mis annab minister Jevgeni Ossinovskile aluse väita, et need naised on saanud abi rohkem, kui seadus ette näeb, sest osutatud teenuste analüüsi sotsiaalministeerium teinud ei ole.
Väljavõte kümne naiste tugikeskuse juhi 10. jaanuaril riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjast.
Naiste tugikeskused osutavad ohvriabi seaduse kohaselt järgmisi teenuseid:
Vajaduse korral ohvrile ja tema lastele turvalise ajutise majutuse tagamine,
Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine,
Ohvri juhtumipõhine nõustamine, sealhulgas info jagamine väljaspool tugikeskust kättesaadavate abivõimaluste kohta,
Vajaduse korral ohvri psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia,
Vajaduse korral ohvri juriidiline nõustamine,
Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja esmane nõustamine,
Juriidiline nõustamine sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:
Ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ning ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist.
Ohvri esindamine kohtueelses menetluses kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral ohvri huvides tõendite kogumine.
Muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine
Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja -praktika arvestamisel igal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.
Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ohvriga toimuda ka sidevahendite kaudu.
——————————————————————————————-
Riigikogu sotsiaalkomisjon

Lugupeetud sotsiaalkomisjoni liikmed 10.01.2017
Pöördume teie poole, et anda otseallikast informatsiooni ohvriabi seaduse ellurakendamisega senisele ühtsele naiste tugikeskuse teenusele tehtud pöördumatu kahju kohta.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski teatas 28. Detsembril 2016 TV3-le antud intervjuus: „Kahetsusväärselt 10 protsendilise rahalise lisataotuse tõttu otsustas 8 varjupaika mitte esitada taotlust, ähvardades siis tõepoolest ka uste sulgemisega riiki kuu aega enne seda, kui tähtaeg tuli. Arvan, et see ei olnud vastutustundlik.” Sellest tulenevalt tahame anda ka omapoolse ülevaate viimaste kuude sündmustest ohvirabi seaduse rakendamisel, mis on viinud naiste tugikeskuste süsteemi hävitamiseni.

Riigihange
Nagu informeerisime kõiki Riigikogu fraktsioone 27. novembril 2016, muutsid Sotsiaalkindlustusameti korraldatud hanke piirmäärad väiksema elanike arvuga maakondades võimatuks kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkamise viisil, mis sisaldaks endas kõiki Ohvriabi seaduses ette nähtud komponente, sh ka juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.
Võrreldes 2016. aastal tugikeskustele teenuse osutamiseks eraldatud summadega oli hanke piirmäär näiteks Jõgevamaal vähenenud 45 %, Järvamaal 43 %, Läänemaal (koos Hiiumaaga) 58%, Lääne-Virumaal 25%, Valgamaal 44%, Viljandimaal 37 %, Võrumaal 44 %, seega ei seisne probleem kaugeltki mitte rahastuse 10 %lises vähenemises Vähenenud oli rahastus ka Pärnu, Rapla ja Tartu maakonnas. Suurenenud oli rahastus ainult Harjumaal (44 %), Ida-Virumaal (13%), Põlvamaal (45 % ) ja Saaremaal (5 %).

ENVL-i kuuluvad naiste tugikeskused esitasid hanke esimeses voorus ühise pakkumise summas, mis oli igas maakonnas võrreldav senise riikliku rahastusega ja oleks taganud kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkumise. Need pakkumised tunnistati hanke tingimustele mittevastavaks ja hange 8 piirkonnas luhtus.

Hanke teises voorus SKA piirsummasid ei muutnud, küll aga leevendas teenust osutavatele isikutele kehtestatud koolitusnõudeid, mis on vastuolus 01.01.2017.a kehtima hakanud OAS muudatustega. Naistevastase vägivalla alase koolitusega samaväärseks loeti inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla alased koolitused, st SKA oli nõus teenust ostma ka ilma sihtgrupi abistamiseks vajalike reaalsete teadmisteta teenusepakkujatelt, et ainult leida odavama hinnaga pakkujaid.
Päev enne teise vooru tähtaega suhtles hanke eest vastutav ametnik Olle Selliov mõnede ENVL-i kuuluvate tugikeskustega ja soovitas ikkagi pakkumised esitada, kuid tunnistas samas, et lisaraha ei ole kusagilt võtta ja temal puuduvad argumendid selle taotlemiseks. Riigieelarve oli selleks ajaks vastu võetud ja selles naiste tugikeskustele lisarahastust ei leitud.

Sellises olukorras otsustasid ENVL-i kuuluvad 8 tugikeskust mitte osaleda teises hankevoorus. ENVL ei olnud nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis, sest me ei saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kogu kompleksset abi, mida Ohvriabi seadus ette näeb.
Arvestades Sotsiaalministeeriumi ja SKA suhtumist OAS menetlemisel ja riigihanke tingimuste koostamisel ning 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade reaalset vähenemist 2016. aastaga võrreldes 100 000 euro võrra, ei näinud me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata vastavalt OAS sätestatule ja loobusime hankest.

Allpool kehtestatud piirsummasid esitati teises voorus pakkumised 4 piirkonnas- Läänemaal ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal, seega jäi katmata veel 4 piirkonda. SKA korraldas hanke kolmanda vooru läbirääkimistega, pöördudes otse maakondades tegutsevate tugikeskuste poole. Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskused esitasid oma pakkumised samas summas, mis esimeses voorus oli tagasi lükatud, ja nendega sõlmiti lepingud. Järvamaal ja Raplamaal seni tegutsenud tugikeskused loobusid pakkumise esitamisest eetilistel põhjustel, kuna neil oli selleks ajaks kadunud igasugune usaldus Sotsiaalministeeriumi ja SKA kui koostööpartnerite vastu.

Riigihanke tulemus
Kaheksas maakonnas vahetus naiste tugikeskuse teenuse osutaja. 1.jaanuarist 2017 lõpetasid  tugikeskuse teenuse osutamise ja sulgesid varjupaiga ukse 7 organisatsiooni, mis osutasid 2016. aastal teenuseid 9 maakonnas: Järvamaa Naiste Tugikeskus , Läänemaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Hiiumaal, Rapla Naistekeskus,  Viljandimaa Naiste Tugikeskus,  Virumaa Naiste Tugikeskus,  Võrumaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Põlvamaal ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu Tallinna Naiste Tugikeskus,  sest nende kodumaakonda leiti  hankega odavam teenusepakkuja.

Sellega jääb riigil vägivalla ohvrite abistamisel  kasutamata üle 40 naistevastase vägivalla alaste põhjalike teadmiste ja pikaajalise ohvrite abistamise kogemusega tugikeskuse töötaja ja vabatahtliku kompetents.
Neis maakondades elavad vägivalda kogenud naised ja lapsed peavad edaspidi leppima odavama ja vastavalt kehvema teenusega, sest uued teenusepakkujad on juba avalikult kinnitanud, et ka ühest tunnist psühholoogilisest ja juriidilisest nõustamisest naise kohta peab piisama.

Samal seisukohal on tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes TV3-le antud intervjuus ütles:
„On olnud kaasatud välisfinantseerimine, tehtud teenuseid laiemas spektris kui seadus ette näinud. Nüüd, kui riik on teenuse osutamise üle võtnud, siis näeme, et mõni on sellest võitnud, mõni on kaotanud, sellepärast et me liigume teenuse ühtlustamise suunas. Aga kindlasti teenuse kvaliteet sellest ei halvene.”

Meie oleme täiesti kindlad teenuse kvaliteedi languses. Teenuse osutamise lõpetanud naiste tugikeskuste 2016. aasta statistika oli järgmine:
Järvamaa Naiste Tugikeskuses (koos Raplamaaga) said majutust 16 naist ja 14 last, õigusabi said 40 naist kokku 224 tundi, psühholoogilist nõustamist 27 naist 97,5 tundi.
Läänemaa Naiste Tugikeskuses (koos Hiiumaaga) said majutust 8 naist ja 12 last, õigusabi said 31 naist kokku 194 tundi, psühholoogilist nõustamist said 37 naist kokku 249 tundi.
Viljandimaa Naiste Tugikeskuses said majutust  12 naist ja 13 last; õigusabi said 20 naist kokku 111,5 tundi; psühholoogilist nõustamist 29 naist kokku 156,5 tundi.
Virumaa Naiste Tugikeskuses said majutust 4 naist ja 9 last, õigusabi said 12 naist kokku 151 tundi, psühholoogilist nõustamist 27 naist kokku 147 tundi.
Võrumaa Naiste Tugikeskuses (koos Põlvamaaga) said majutust 10 naist ja 7 last, õigusabi said  51 naist kokku 213,5 tundi, psühholoogilist nõustamist said 46 naist kokku 283 tundi.
Meile jääb arusaamatuks, mis annab minister Ossinovskile aluse väita, et need naised on saanud abi rohkem, kui seadus ette näeb, sest osutatud teenuste analüüsi Sotsiaalministeerium teinud ei ole.

Norra toetusprogrammi abil arendati Eestis aastatel 2013-2016 välja naiste tugikeskuse kompleksteenus, mille lahutamatuks osaks sai lisaks esmasele ja juhtumipõhisele nõustamisele ning ajutisele majutusele ka juriidiline ja psühholoogiline nõustamine selleks vajaliku täiendkoolituse läbinud kogenud spetsialistide poolt. Selline teenuste spekter kirjutati naiste tugikeskuse liitteenusesse sõnaselgelt sisse ka 2016. aasta oktoobris Riigikogu poolt vastu võetud Ohvriabi seadusesse. Senine tugikeskuste praktika näitab, et spetsiifilisi nõustamisteenuseid ja õigusabi vajavad vägivalda kogenud naised kordades enam kui majutusteenust, sest just niisugune abi aitab naistel vägivallaringist lõplikult väljuda. Oleme seetõttu nördinud minister Ossinovski küünilisest seisukohast, nagu oleks naistevastase vägivalla ohvrid seni saanud liiga head abi.

Hinnang olukorrale
Kokkuvõttes on praeguseks kujunenud olukord järgmine. Vägivalda kogenud naiste abistamise käsitlemine ettevõtlusena ja riigihankega võimalikult odava hinnaga teenuse ostmine alates 2017. aastast on pöördumatult hävitanud aastate jooksul üles ehitatud naiste tugikeskuste teenuste süsteemi. Oleme 2017 aastal teenuste kvaliteedis läinud ajas palju aastaid tagasi ja teenust korraldav SKA hakkab uuesti jalgaratast leiutama ja teenust ühtlustama, sh juurutama tugikeskuste praktikas ammu toiminud võrgustiku ümarlaudu. Sotsiaalministeerium hakkab aga uutele teenusepakkujatele töötajaid välja koolitama. Kogu see tagasilangus kahjustab eelkõige vägivalla ohvreid, sest uue süsteemi ülesehitamine nõuab aega ja lisaressursse, seni aga peavad vägivalda kogenud naised ja lapsed enamikus maakondades läbi ajama senisest tunduvalt kehvema abiga.
Kadunud on ka usaldus, mis on naiste tugikeskuse teenuse osutamisel peamine.

Naiste tugikeskustel on kadunud igasugune usaldus ohvriabi seaduse muutmisega seotud Sotsiaalministeeriumi ametnike ja SKA ohvriabi üksuse juhi vastu, sest ilmselgelt ei ole ametnikud üldse aru saanud, milles seisneb kvaliteetne naiste tugikeskuse teenus. Võib öelda, et paari riigiametniku ignorantsuse ja arrogantsuse tõttu on kahjustatud enamuses Eestis piirkondades naistevastase vägivalla ohvritele abi andmise võimalusi, st õõnestatud usaldust riigi vastu.
Kuidas saab usaldada riiki, kes jaotab raha teenuse osutamiseks sisuliselt loterii korras, nii et kõigilt näitajatelt sarnaste ja isegi naabermaakondade summade vahe võib hanke lõpptulemusena olla ligi kahekordne, ja väidab ikkagi, et teenuste kvaliteet on igal pool Eestis ühtlane?
Kuidas saab usaldada riiki, kes on seni aastate jooksul andnud sadu tuhandeid eurosid tugikeskuste töötajate koolitamiseks ja nüüd ütleb, et see koolitus on väärtusetu ja tugikeskuses võib töötada ka suvalise koolitusega inimene?
Kuidas saab usaldada riiki, kes sõnades võitleb soolise palgalõhega, kuid soovitab samal ajal ministeeriumis otseselt palgalõhe vähendamisega tegeleva asekantsleri suu läbi, et tugikeskuse naistöötajad tagaksid ööpäevaringse valmisoleku ühe ametikoha tagasihoidliku palgaga?

Kadunud on igasugune usaldus ja koostöö naiste tugikeskuste endi vahel, kelle riik on muutnud üksteisega turul kõiki võtteid kasutades konkureerivateks äriettevõteteks.
Uue turu hõivamiseks poole hinnaga teenuse pakkujate tõttu kannatavad eelkõige vägivalla ohvrid, kellele reaalselt uued teenuseosutajad ei suuda ega kavatsegi täies mahus vajalikku abi osutada. Hanke tingimused annavad kahjuks võimaluse teenust osutada puhtformaalselt, ilma abivajajate tegelikest vajadustest lähtumata.
Riik on hanketingimusi kehtestades loonud selliseks pettuseks küll soodsa pinnase, aga ainult riigi poole näpuga näidata ei ole samuti õige. Uued teenuseosutajad ise on esitanud ülimadalad hinnapakkumised, mis enamasti jäid isegi allpoole hanke piirsummat, seega peavad nad võtma ka selge vastutuse teenuse kvaliteedi eest.

Kadunud on koostöövõrgustiku ja klientide usaldus tugikeskuste süsteemi vastu. Vägivalla ohvrid ei vaja ainult ajutist öömaja, vägivallaringist välja tulemise protsess on enamasti väga pikaajaline, selles saab naist toetada inimene ja organisatsioon, keda kohapeal tuntakse ja kelle vastu on tekkinud täielik usaldus. Tugikeskuse töötajad ei suuda naisi abistada üksi, nad teevad seda koostöös teiste spetsialistidega, kelle vahel peavad olema samuti tekkinud usalduslikud suhted. Seni tegutsenud tugikeskused on nii klientide kui koostööpartnerite usalduse ära teeninud aastatepikkuse tööga.
Riik on oma jõhkra ja oskamatu poliitikaga pöördumatult lõhkunud senised koostöövõrgustikud ja vastastikuse usalduse rohkem kui pooltes maakondades.

LahendusKujunenud olukorda aitaks lahendada otsustav samm edasi- muutes naiste tugikeskuse teenuse täielikult riiklikuks ja lõpetades odava hinnaga kontrollimatu kvaliteediga teenuste sisseostmine riigihanke teel.

Igasse maakonda peaks SKA värbama ohvriabi töötajale lisaks töölepinguga tööle naistevastase vägivalla ohvritele teenuseid pakkuva(d )spetsialisti(d), samuti juristid ja psühholoogid või psühhoterapeudid, kes osutavad abi mitmes maakonnas. Viimaste osas võib kaaluda ka senise ohvriabi psühholoogilise nõustamise sarnast teenuse sisseostmist. Tegemist peab aga olema naistevastase vägivalla ohvrite abistamisele spetsialiseeriunud asjatundjatega, kes on läbinud põhjaliku koolituse. Kõigi töötajate palkamisel tuleks arvestada lisaks haridusnõuetele senist töökogemust naiste tugikeskustes ja seniseid riigi kulul korraldatud täiendkoolitusi, neid töötajaid saaks edasi koolitada ja regulaarselt atesteerida.

Töötajate üheks ülesandeks oleks lisaks esmase ja juhtumipõhise nõustamise pakkumisele üürida igas maakonnas kas KOVilt või vabaturult vajalikus suuruses majutusruumid ja tagada majutuskohas vägivalla ohvrite abistamiseks vajalike esmatarbevahendite olemasolu.

Süsteem peaks 9 maakonnas, kus praegu on teenuseosutajatega lepingud sõlmitud üheks aastaks, rakenduma juba 2018. aastast ja 6 maakonnas, kus on sõlmitud kaheaastased lepingud, 2019. aastast (kui praegused teenuseosutajad ei soovi lepingut ennetähtaegselt lõpetada).

Sellise lahenduse plussid oleksid järgmised:
Tagatud oleks täiesti ühtlane teenus üle riigi- selle kindlustaks ühtsete nõuete alusel töötajate värbamine, töötajate edasine koolitamine ja regulaarne atesteerimine.
Vajaliku naistevastase vägivalla alase väljaõppe ja sobivate isikuomadustega tugikeskuse töötaja on ohvritele kvaliteetse abi tagamiseks kõige olulisem ressurss, keda tuleb hoida. Töötajatele oleks tagatud kõik sotsiaalsed garantiid ja vääriline palk.
Tagatud oleks teenuse stabiilne rahastus. Rahastus oleks täiesti läbipaistev. Riiklik teenus ei tohi olla üles ehitatud projektidele, annetustele ja vabatahtlikule tööle, millele praegu rõhuvad üliodava hinnaga teenust pakkuvad MTÜd ja teenuseid ostev SKA.
Tagatud oleks teenuse järjepidevus- koostöövõrgustik ja vägivalla ohvrid vajavad pikaajalist partnerit ja kindlustunnet, et teenusepakkuja igal aastal ei vahetu.
Tagatud oleks võimalus teha sisulist järelvalvet teenuse kvaliteedi üle ja seda süsteemselt arendada.
Kaoks juhuslikkus, kuna hankes jääb alati olulist rolli mängima hind ja alati on võimalik alla omahinna pakkumist tehes turgu vallutada.

Ja loomulikult tuleb naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks järgmise aasta riigieelarves, mida hakatakse juba praegu koostama, ette näha adekvaatne hulk raha.
Kuid kui Eesti riik on võtnud endale rahvusvahelised kohustused naistevastase vägivalla ohvrite kaitseks ja meie poliitikud on kinnitanud siseriiklikult pühendumust sellise vägivalla vastu võitlemisele, siis peaksid sõnadega koos käima ka reaalsed teod riigieelarve koostamisel. Naiste tugikeskuse teenus ei ole koht, kus riik peaks iga hinna eest kokku hoidma ja hangete kaudu võimalikult odavaimat teenust ostma. Me ei räägi ju paarisajast ohvrist, me räägime tegelikult kümnetest tuhandetest vägivalda kogevatest naistest ja lastest, kes on praegu saanud signaali, et neil ei ole mõtet vägivalla puhul riigi abile loota.

Oleme kaotanud lootuse, et Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet sooviksid ja suudaksid naiste tugikeskuse teenusega seonduvaid probleeme tunnistada ja neile iseseisvalt adekvaatseid lahendusi leida.
Saatsime 27. detsembril minister Jevgeni Ossinovskile rea küsimusi (lisatud), millele aus vastamine aitaks ehk sotsiaalministeeriumil ja ministril endal kujunenud olukorda paremini hinnata ja seeläbi ka lahendusi kavandada, kuid meie eelmisele kirjale saadud vastus asekantsler Rait Kuuselt ja ministri teleesinemine ei tekita selles osas erilist optimismi.
Seetõttu palume Riigikogu sotsiaalkomisjonil, kelle mitmetel liikmetel on kujunenud naistevastase vägivalla alal märkimisväärne kompetents, võtta Eesti kõigis piirkondades naistevastase vägivalla ohvritele vajalike kvaliteetsete teenuste tagamine oma südameasjaks ja komisjoni sisulise kontrolli alla.

Lugupidamisega

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Riin Pudakevitš, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Stina Andok, Rapla Naistekeskuse juhataja
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine
————————————————————————————————————
Jevgeni Ossinovski

Sotsiaalministeerium
27.12.2016
Austatud härra minister

Pöördume Teie poole, kuna Sotsiaalministeeriumi veebilehe andmetel juhite Teie võrdse kohtlemise ja naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonda, mille alla kuulub ka naistevastane vägivald.
Ehkki meie eelmine, 29. novembril esitatud pöördumine jäi tulemusteta ja senine aastate jooksul üles ehitatud üleriigiline naiste tugikeskuste süsteem on uuest aastast hävitatud, sooviksime Teilt siiski vastuseid reale küsimustele, mis seonduvad edaspidise naistevastase vägivalla ohvrite abistamise ja Teie juhitud ministeeriumi senise tööga.

1. Asekantsler Rait Kuuse selgitas naiste tugikeskuste teenuste sisu 21. detsembril meedias järgmiselt: „See ei tähenda seda, et meil on piltlikult öeldes 24/7 opereeriv hotell, vaid seda, et meil on igas maakonnas renditud mingisugunegi korter, kuhu abivajav inimene saab tulla ja turvaliselt elada, samal ajal, kui korraldatakse muu abi ära…..Õigusnõustamise teenus peab olema kvaliteetne. Eraldi juristi palkamine tugikeskusesse ei ole otstarbekas…» Samuti leidis ta, et paljusid teenuseid, sh laste hooldusõiguse küsimuste lahendamist, suudab pakkuda ka kohalik omavalitsus.

Kehtivas Sotsiaalhoolekande seaduses on kirjeldatud turvakodu teenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi turvalist keskkonda vajavale täiskasvanule või lapsele. Turvakodus tuleb esmase abi raames isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. Teenust osutavad kohalikud omavalitsused

Sellega seoses tahaksime teada:
Milles seisneb Teie hinnangul erinevus sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse poolt avalikkusele kirjeldatud naiste tugikeskuse teenuse ja turvakodu teenuse vahel, mida on iga kohalik omavalitsus on kohustatud osutama?

Kas Teie hinnangul on mõistlik ohvriabi seaduse rakendamisel ja tegevuste elluviimisel dubleerida juba kehtivates seadustes kirjeldatud teenuseid?

Kuidas on tagatud väiksema elanikkonnaga maakonnas elavate abi vajavate naiste võrdne kohtlemine suurema elanikkonnaga maakondades elavate naisega, kui väiksemates maakondades asuvad tugikeskused ei saa edaspidi ressursside vähesuse tõttu maksta õigusabi teenuse eest?

Rait Kuuse on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada hooldusõiguse küsimusi. Millisele õigusaktile ta seda väites tugines?
Kas Sotsiaalministeeriumis on väljatöötamisel Perekonnaseaduse muudatused, mis võtaksid selle rolli kohtutelt ära?
Kas Sotsiaalministeerium peab kohaliku omavalitsuse ülesandeks ka kvaliteetse õigusabi osutamist?

2. Asekantsler Rait Kuuse peab normaalseks olukorda, kus uuest aastast tuleb väiksemates maakondades naiste tugikeskuse töötaja(te)l 1000-eurose palgafondi eest tagada ööpäevaringne valmisolek ja tugikeskuse telefonile vastamine, osutada ohvrile ja lastele kriisinõustamist, samuti juhtumipõhist nõustamist ja seostada ohver ja lapsed vajadusel kõigi muude tugiteenustega, suheldes selleks koostöövõrgustikuga, hinnata majutusele tulevate laste abivajadust, samuti dokumenteerida kogu naiste ja laste abistamise protsess ja tegeleda aruandlusega.
Kõik need kohustused paneb tugikeskuse töötajatele ohvriabi seadus ja neid täpsustab 2016. aasta sügisel tugikeskuste ja sotsiaalministeeriumi vahel kokku lepitud teenuse kirjeldus, mis on võetud ka Sotsiaalkindlustusameti hanke tingimuste aluseks. Võime ka kinnitada, et senise praktika kohaselt ei seisne tugikeskuse töötaja töö kindlasti ainult abivajaja ühekordses varjupaiga korterisse sisse laskmises ja seejärel tema teenustele suunamises, nagu selgitas meediale asekantsler.

Töölepingu seadust lugedes oleme meie aru saanud, et ka summeeritud tööaja puhul kehtib piirang, et aasta keskmine tööaeg nädala kohta ei tohi ületada 48 tundi. Töötajale peab üldjuhul olema tagatud ööpäevas vähemalt 11 tundi puhkeaega, pikema järjestikuse töötamise korral puhkeaeg vastavalt pikeneb. 1000-eurone palgafond kuus tähendab 747 –eurost brutopalka, täiskohaga töötamisel on miinimumpalk uuest aastast 470 eurot kuus. Enamik seniste tugikeskuste töötajaid ja vabatahtlikke on kõrgharidusega.

Seoses eeltooduga palume Teil vastata järgmistele küsimustele:
Kas Teie hinnangul peavad riiklikku teenust osutavad naiste tugikeskused lähtuma Töölepingu seadusest, sh töötajate tervise huvides jälgides töö ja puhkeaja vahekorda?

Kuidas on Sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik Töölepingu seadust täites katta ühe ametikohaga aastaringselt 24/7 valve?

Kas Teie peate raha kokkuhoiu nimel põhjendatuks Töölepingu seaduses sätestatud nõuetest möödahiilimiseks tugikeskustes töösuhete jätkuvat vormistamist ajutiste võlaõiguslike lepingutega?

Te olete avalikult rääkinud üldise ebavõrdsuse ja samuti soolise palgalõhe vähendamise vajadusest Eestis. Kuidas Teie hinnangul väiksemate maakondade naiste tugikeskuste rahastuse oluline vähendamine ja sellega seoses ka naissoost töötajate palkade oluline langus aitab kaasa palgalõhe vähenemisele naistega seotud töövaldkondades?

3. Asekantsler Rait kuuse ja võrdsuspoliitikate osakonna juhata Liina Kanter on avalikkusele ja ka tugikeskustele endile korduvalt selgitanud, et naiste tugikeskuste rahastus riigieelarvest on aasta-aastalt kasvanud ja kasvab järgmisel aastal lausa 120 tuhande euro võrra.
Selle aasta 24. mai Sotsiaalministeeriumi pressiteates on öeldud: „Aasta alguses toetati riigieelarvest perevägivalla ohvriks langenud naistele ja nende lastele mõeldud tugikeskusi 500 000 euroga. Tugikeskuste nõustamisteenust rahastati esimese kvartali lõpuni 54 000 euroga Norra programmist ning nüüd jätkatakse toetamist täiendavalt 150 000 euroga. Lisaks eraldasid Riigikogu fraktsioonid juriidiliseks ja psühholoogiliseks nõustamiseks naiste tugikeskustele 50 000 eurot.”
Seega pressiteates kinnitab sotsiaalministeerium, et 2016. aastal toetatakse tugikeskusi kokku 754 tuhande euroga. 2017. aastaks on selleks riigieelarves ette nähtud kokku 620 tuhat eurot.

Palume Teilt eeltoodu valguses vastust järgmistele küsimustele:
Kas Norra toetusprogrammi toetussummad tugikeskustes nõustamisteenuste osutamiseks kajastusid 2016. ja eelnevate aastate riigieelarves või mitte?

Kas kõik Sotsiaalministeeriumi mais 2016 avaldatud pressiteates nimetatud summad kajastuvad ka 2016. aasta riigieelarves või on sotsiaalministeeriumil mitu erinevat eelarvet, kust tugikeskusi on toetatud?

Millise matemaatilise tehte alusel väidavad Rait Kuuse ja Liina Kanter, et 2017. aastal on tegemist tugikeskuste rahastuse kasvuga?

4. Sotsiaalministeerium tellib detsembrikuus välja kuulututud hankega prostitutsiooni kaasatud isikutele nõustamisteenuste osutamiseks kolmes Eesti piirkonnas (Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal) kogumaksumusega kuni 100 tuhat eur aastas, st ühe keskuse töö keskmiseks maksumuseks on 33 tuhat euro aastas.
Sihtgrupile pakutakse psühholoogilist ja juriidilist nõustamist, sotsiaalnõustamist ning lisaks päevakeskuse teenust. Valdav enamus prostitutsiooni kaasatutest on naised, kokku on prostitutsiooni kaasatud sotsiaalministeeriumi hinnangul 600 naist. Kõigis eelnimetatud piirkondades töötavad ka naiste tugikeskused, kus prostitutsiooni kaasatud naised saavad võrdsetel alustel teistega abi.
Võrreldes prostitutsiooni kaasatute päevakeskuste eelarvet väiksemas maakonnas asuvatele naiste tugikeskustele Sotsiaalkindlustusameti hankes kehtestatud eelarvete piirsummadega, mis jäi 9 piirkonnas (ja10 maakonnas) alla 33 tuhande euro. Rait Kuuse on selgitanud, et väiksemates keskustes polegi juristi abi vaja, kohalik omavalitsus aitab.

Sellega seoses palume Teilt vastust järgmistele küsimustele:
Kas Teie hinnangul naistevastase vägivalla ohvrite erinevate vormide all kannatavate sihtgruppide vaheline ressursside erinev jaotus Sotsiaalministeeriumi haldusalas läbi viidavates hangetes kohtleb sihtgruppe võrdselt, arvestades sihtgruppide suurust?

Kas Teie hinnangul on objektiivselt põhjendatud olukord, et kõigi muude teenuste korraldamine haavatavatele sihtgruppidele on antud uuest aastast Sotsiaalkindlustusameti pädevusse, v.a. prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenuste osutamine, mida ka edaspidi korraldab Sotsiaalministeerium?

5. Vägivalla vähendamise arengukavas on naistevaste vägivalla ohvrite tugitelefoni ja inimkaubanduse ennetuse telefoni eelarve käesolevaks ja järgnevateks aastateks planeeritud mõlemale võrdsetes summades 38 000 eurot aastas.
Lasteabi telefoni eelarveks on Sotsiaalkindlustusameti eelarves planeeritud 184 000 eurot aastas.
Naistevastase vägivalla ohvrite tugitelefoni, mille tööd on seni korraldanud ENVL, töö sarnaneb lasteabi telefoni tööga, st tagatud on 24/7 tasuta sissehelistamine ja suhtlus ka skaibi teel.
Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise tugiliin on siiani töötanud ainult tööpäeviti, 2016. aastal töötas see 5 päeva nädalas 8 tundi päevas.

Tahaksime eeltoodut arvestades teada,
Kas ressursside jaotus erinevate olemuslikult sarnaste teenuste vahel on Teie hinnangul objektiivselt põhjendatud ning kui jah, siis palume esitada need põhjendused.

Kas Teie hinnangul on tegemist teenuseosutajate võrdse kohtlemisega?

6. Valitsuse 100 päeva tööprogrammis on Istanbuli konventsiooni ratifitseerimine ja rakendamine.
Istanbuli konventsioon nõuab, et konventsiooni rakendamisel ja mõjude hindamisel arvestavad osalevad riigid sooaspekti ning edendavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitikat ja naiste õigusi;
naistevastase vägivalla ohvrite või toimepanijatega tegelevatele spetsialistidele pakutakse koolitusi, kus käsitletakse niisuguse vägivalla ennetamist ja avastamist, naiste ja meeste võrdõiguslikkust, ohvrite vajadusi ja õigusi, aga ka ohvrile lisakannatuste tekitamise ärahoidmist;kõik ohvritele kaitse ja toe pakkumisel võetavad meetmed põhinevad naistevastase vägivalla ja perevägivalla soolise aspekti mõistmisel ning keskenduvad ohvri inimõigustele ja turvalisusele.

Sotsiaalkindlustusametis naistevastase vägivalla ohvritele teenuste arendamiseks, võrgustikuliikmete nõustamiseks ning koolitamiseks värvatavalt töötajalt ei eeldatud 40-tunnise naistevastase vägivalla alase koolituse läbimist, nagu see on ohvriabi seaduse kohaselt vajalik tugikeskuses töötamiseks.
Konkursitingimuste kohaselt piisas vaid sotsiaaltöö või psühholoogia alasest kõrgharidusest (nende erialade kohustuslikes õppekavades aga puudub naistevastase vägivalla käsitlus), 2-aastasest töökogemusest „sarnases valdkonnas” ja „naistevastase vägivalla soolise aspekti mõistmisest”, mis selgitatakse välja tööintervjuu käigus.

Sellega seoses on meil Teile järgmised küsimused:
Kas Teie hinnangul Sotsiaalkindlustusametis naistevastase vägivalla ohvritele teenuste arendamisega tegeleval inimesel peaksid olema vastava valdkonna teadmised, st läbitud koolitus või vastav kursus ülikoolis?

Kuidas on teie arvates tagatud valdkonna spetsialistide võrdne kohtlemine olukorras, kus tugikeskuse töötajatele on esitatud kõrgemad nõudmised kui SKA-s teenuste arendamisega tegelema hakkavale inimesele?

7. Sotsiaalministeerium on toetanud naiste varjupaiku üle 10 aasta, alguses pikka aega Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest ja viimased kolm aastat eraldise konkursi kaudu. Selle aja jooksul on välja kujunenud tugikeskuste töö praktika ja kulumudel, mille kohaselt tugikeskuse normaalseks tööks on vajalik teatud miinimumrahastus baasteenuste osutamiseks ja sellele lisanduvad kulud psühholoogiliseks nõustamiseks ja psühhoteraapiaks ning õigusnõustamiseks.
Sotsiaalkindlustusamet ei arvestanud hanget ette valmistades ja naiste tugikeskuse teenuse kulumudelit väljatöötamisel senist pikaajalist kulumudelit, praktikat ega teenusekirjeldust.
Kulumudeli välja töötanud isikud ei ole pidanud vajalikuks käia mitte ühekski keskuses kohapeal nende tööga tutvumas.
Sellest tulenevalt ei suuda väiksema elanike arvuga maakondades asuvad tugikeskused uuest aastast ilmselgelt pakkuda ohvriabi seadusele vastavat ja suuremate keskuste tugikeskustega võrdväärset teenust.

Kas Teie hinnangul on tegemist üle Eesti kõigi vägivalla ohvrite võrdse kohtlemisega olukorras, kus elukohast tulenevalt on vägivalla ohvritele pakutavate teenuste kvaliteet erinev?

8. Hanke teise vooru eel muudeti hanke tingimusi.
Hanke perioodi lühendati kahelt aastalt ühele ja ohvriabi seaduses sätestatud nõue, et kõik vahetult teenust osutavad isikud peavad olema läbinud 40 tunni ulatuses naistevastast vägivalda käsitleva koolituse või naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine ülikoolis, kaotati.
Uus hanketingimuste sõnastus on järgmine „Teenuseid vahetult osutavad isikud peavad olema läbinud vähemalt 40-tunnise naistevastase vägivalla teemalise koolituse või sellega samaväärse koolituse (samaväärsetena arvestab Hankija nt lähisuhtevägivallaga või inimkaubandusega seotud koolitusi,) või olema läbinud naistevastast vägivalda käsitleva või samaväärse õppeaine ülikoolis”.
Eelnõu menetlemisel Riigikogus oli ENVL ettepanek, et läbitud koolituste asjakohasust hindaks Sotsiaalministeerium, mitte Sotsiaalkindlustusamet, kus puuduvad selleks pädevad töötajad. Siis kinnitasid asekantsler Rait Kuuse ja võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Kristiina Luht sotsiaalkomisjoni liikmetele ja tugikeskuste esindajatele, et sotsiaalministeerium jälgib tähelepanelikult, et hankija arvestaks koolitustena kindlasti ainult spetsiifiliselt naistevastase vägivalla alaseid koolitusi ja vastavaid ülikoolikursusi.
Seega on tegu järjekordse näitega riigiasutuste sõnade ja tegude täielikust lahknevusest.

Kindlasti ei suuda inimkaubanduse, laste või eakate vastase vägivalla alase vm sarnase koolituse läbinud isikud osutada tugikeskusesse pöörduvatele naistele samaväärset abi kui spetsiaalse koolituse läbinud töötajad. Halvemal juhul võib soopime lähenemine kaasa tuua niigi haavatavas olukorras naiste taasohvristamise, mida vägivalda kogenud naised kahjuks seniajani liigagi sageli erinevates riigiametites kohtavad.
Istanbuli konventsioon nõuab ohvritega töötavatele spetsialistidele, st nii tugikeskuste töötajatele kui juristidele, psühholoogidele ja terapeutidele vastava täiendkoolituse pakkumist.
Eestis on naistevastase vägivalla spetsiifikat käsitlevat sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud täiendkoolitusi eri sihtgruppidele aastaid korraldanud ENVL. Kokku on ministeerium selleks aastate jooksul eraldanud ligi 200 tuhat eurot, sellest ligi 150 tuhat Norra toetusprogrammi raames. Samuti on ministeeriumi rahalisel toetusel välja töötatud soolise vägivalla alased valikainete programmid nii Tallinna kui Tartu ülikoolides.

Kas Teie hinnangul on senised kulutused naistevastase vägivalla teemalistele täiendkoolitustele olnud õigustatud?

Kas Teie hinnangul on täiendkoolituse nõude sisuline kaotamine alates hanke teisest voorust kooskõlas Istanbuli konventsiooni ja ohvriabi seadusega?

Kas Teie hinnangul on hanke käigus tingimuste leevendamise puhul tegemist teenusepakkujate võrdse kohtlemisega? St kas on koheldud võrdselt esimese ja teises hanke teenusepakkujaid, tagades mõnedes piirkondades teenuse osutamise kaheks aastaks ja mõnes üheks aastaks, lubades mõnedes piirkondades töötada madalama kvalifikatsiooniga personalil ja mõnedes maakondades mitte?

9. Hanke tingimustes polnud nõutud pakkumises nõustamiste mahu väljatoomist, ehkki ohvriabi seadus naiste tugikeskusi seda teenust osutama kohustab. Seega täidab teenuseosutaja hanke nõuded ka juhul, kui ta aasta jooksul on valmis pakkuma ohvritele kasvõi ühe tunni psühholoogilist ja sama palju juriidilist nõustamist. Nõustamiste mahu väljatoomiseta polnud pakkumisi ka võimalik sisuliselt võrrelda.

Kas see on Teie hinnangul kooskõlas ohvriabi seaduse mõttega ja riigihangete seadusega?

10. Naiste tugikeskuste selle aasta lõpuni toimiva üleriigilise süsteemi üles ehitamiseks kulus rohkem kui 10 aastat. Kogu protsess on toimunud sotsiaalministeeriumi ja kodanikeühenduste koostöös. Sellesse aega mahub üle tuhande tunni täiendkoolitusi, ühtse teenusekirjelduse koostamine, ühtse statistika kogumise vormi väljatöötamine, ENVL eetikakoodeksi vastuvõtmine. Oleme sel aastal jõudnud olukorda, kus igas Eesti maakonnas on kättesaadav ühesugune tugikeskuse teenus, mida osutavad vastava täiendkoolituse läbinud spetsialistid. Kuna ühtlane teenus toimib kõigis maakondades, on ohvril olnud võimalik turvalisuse huvides pöörduda ükskõik millisesse tugikeskusesse, kaotamata sellega teenuse kvaliteedis. Tugikeskuste vahel on klientide abistamisel toiminud tihe ja usalduslik koostöö, lisaks toimivad hästi koostöövõrgustikud politsei, prokutuuri, ohvriabi, kohalike omavalitsuse, haridusasutustega jne.
Hanke korras odavama teenuse ostmine tekitas olukorra, kus seitsmes maakonnas muutub teenusepakkuja. Alarahastuse tõttu pole seal reaalselt võimalik osutada senises mahus ja kvaliteedis teenuseid. Seetõttu ei saa enam rääkida ühtsest teenuse süsteemist ja ühtlasest kvaliteedist üle Eestis.

Kas Teie hinnangul on 150 tuhande eurone kokkuhoid aastas väärt senise ühtse teenuse süsteemi lõhkumise hinda?

Jääme ootama Teie allkirjaga sisulisi vastuseid, kuna ministeeriumi ametnikelt oleme saanud formaalseid vastuseid juba piisavalt.

Lugupidamisega

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Riin Pudakevitš, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja
Stina Andok, Rapla Naistekeskuse juhataja
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine

—————————————————————————————————————– 

Pressiteade 28.12.2016
Riik hoiab naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist. Eesti Naiste Varjupaikade Liit nõuab Sotsiaalministeeriumilt vastuseid.
Oma tegevuse peavad lõpetama Järva, Lääne ja Hiiu, Rapla, Viljandi, Lääne-Viru ja Võru maakondades tegutsevad naiste tugikeskused. Lisaks suleb uksed ka Tallinnas asuv selle aasta alguses avatud tugikeskus.
„Oleme kurvad ja segaduses. Me ei tea, kuidas edaspidi usaldada riiki, keda esindavate ametnike ja poliitikute sõnad ja teod pidevalt lahknevad. Esitasime tervise- ja tööminister Ossinovskile tema juhitava sotsiaalministeeriumi tegevuse kohta kirjalikud küsimused ja ootame ka tema allkirjastatud vastuseid,“ räägib Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja Leili Mutso.
Nende tugikeskuste töötajad, keda riik uuest aastast enam ei toeta, jätkavad esialgu siiski vabatahtlikku tööd ja pakuvad esmast ja juhtumipõhist nõustamist vähemalt neile klientidele, kelle juhtumid on praegu pooleli. „Vägivallast väljapääsu otsivate naiste kohtuasjade ajamine ja psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia paraku katkevad,“ on Virumaa Naiste Tugikeskuse jurist Merle Albrant mures.
Tänu avalikule tähelepanule oli Sotsiaalkindlustusamet kogu teenuse osutamise jätkamiseks vajaliku rahastuse valmis leidma Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskustele, nii et neil on võimalik senises kvaliteedis tööd jätkata. Ülejäänud väiksemates maakondades naisi ja lapsi abistanud iseseisvad tugikeskused aga peavad oma tegevuse senisel kujul lõpetama.
Eirates ohvriabi seaduses tugikeskuse töötajatele kehtestatud naistevastase vägivalla alase koolituse läbimise nõudeid, on Sotsiaalkindlustusamet leidnud uued soodsa hinnaga naiste varjupaiga teenuse osutajad kõigisse esimeses hankevoorus katmata jäänud maakondadesse.
Seega päris öömaja ja esmase nõustamiseta mitte ükski abi otsiv vägivalda kogenud naine uuest aastast ei jää.
Teine lugu on kogu muu abiga, mida iga naiste tugikeskus igas maakonnas ohvriabi seaduse kohaselt peaks osutada suutma. „Aeg näitab, kuidas uued teenuseosutajad oma rolli alarahastuse tingimustes täita suudavad,“ on ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann pigem pessimistlik.
„Kümne aasta jooksul sotsiaalministeeriumi toetusel ja Norra riigi abiga üles ehitatud naiste tugikeskuste süsteem, mis tagas ühtse sisu ja kvaliteediga teenused abivajajatele kõigis maakondades, on hävitatud,“ ütleb Eha Reitelmann. Seda asendava uue riikliku teenuse sisu ja vormi osas puudub igasugune selgus, kuna seaduse tekst ja riigiametnike väljaütlemised erinevatel aegadel ja erinevates auditooriumites on olnud üksteisele risti vastukäivad.
Ohvriabi seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamisse kaasas ministeerium tugikeskused alles viimasel minutil, kui eelnõu oli juba Riigikogus ja sotsiaalkomisjon selleks survet avaldas. Ehkki ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, endine võrdsuspoliitikate osakonna juhataja ja praegune minister Ossinovski nõunik Katri Eespere ning osakonna nõunik Kristiina Luht on senised naiste tugikeskuse teenused üles ehitanud organisatsioonide sisulisi seisukohti ohvriabi seaduse muutmise protsessis järjepidevalt tõrjunud, tulid eelmisel nädalal meedia vahendusel kuuldud mitmed väljaütlemised Eesti Naiste Varjupaikade Liidule täieliku üllatusena.
„Näiteks ei saa me aru, kas ministeerium tõesti eeldab, et tugikeskused peaksid riiklikku teenust osutades eirama tööseadusandlust. Seetõttu esitasimegi ministrile rea küsimusi,” ütles Merle Albrant.


Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed

Pärast esimese hanke luhtumist 8 piirkonnas välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis Sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.

Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused otsustasid täna mitte esitada pakkumist Sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.

Võrreldes viimastel aastatel sotsiaalministeeriumilt saadud toetusega väheneb väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Uue hanke tingimustes on Sotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust.
“Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe,” ütles ENVL juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.

„Me ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kompleksset abi,” ütles ENVL juhatuse esinaine Eha Reitelmann. „Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastabvägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähenemist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata,” lisas ta.

„Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,” kommenteeris ENVL juhatuse liige Merle Albrant.

Lisaks nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust – tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab Sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud võrdsete partnerite positsioonil.

Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas Sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega.Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele.

Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus Sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit. Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis juba septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus Riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele.

Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi Riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitse ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud. Sotsiaalministeerium on probleeme järjekindlalt eitanud, väites, et raha on teenustele hoopis juurde tulnud.


16.12.2016 WAVE pöördumine Eesti poliitikute poole

Üle-Euroopaline naistevastase vägivalla vastane organisatsioon Women Against Violence Europa (WAVE) pöördus 16. detsembril naiste tugikeskuste toetuseks Eesti poliitikute poole järgmise kirjaga

To:

Kersti Kaljulaid, President of the Republic of Estonia

Members of Parliament
Eiki Nestor, President of the Riigikogu
Enn Eesma, First Vice-President of the Riigikogu
Taavi Rõivas, Second Vice-President of the Riigikogu
Helmen Kütt, Chairman of the Social Affairs Committee ot the Riigikogu

Members of Government
Jüri Ratas, Prime Minister of the Republic of Estonia
Jevgeni Ossinovski, Minister of Health and Labour of the Republic of Estonia
Andres Anvelt, Minister of the Interior of the Republic of Estonia
Urmas Reinsalu, Minister of Justice of the Republic of Estonia
Kaia Iva, Minister of Social Protection of the Republic of Estonia
Sven Mikser, Minister of Foreign Affairs of the Republic of Estonia

Vienna, 15 of December 2016

Dear Madam President,
Dear Members of the Parliament and the Government of the Republic of Estonia,

The WAVE Network is aware that The Republic of Estonia has an outstanding record of promoting and protecting women’s human rights and has thus earned an excellent reputation in the international as well as the European arena. Compared with other European countries, Estonia has within a comparatively short period of time taken impressive steps forward in providing assistance to victims of violence against women. Your role in achieving this has been invaluable and greatly appreciated.

Estonia has built up a well-functioning women’s shelters network where women threatened or affected by violence have round-the-clock access to uniform high-quality assistance and support across the country. Apart from offering emergency help and safe accommodation, women’s shelters provide long-term professional advice and support to help survivors of violence start a new life free of abuse. The shelters’ staff consists exclusively of trained personnel who have undergone specialized training and have a gendered understanding of violence against women.

For years, women experiencing violence in Estonia have had access to a single nationwide 24/7 free-of-charge helpline. The relevant frontline staff have received specialist training to provide women an effective, empathetic service and response. Estonia has, furthermore, set up sexual violence referral centres.

In recent years, the telephone helpline and support services for women have been funded by the government. With this, you have already complied with the basic requirements stipulated in the Convention of preventing and combating violence against women and domestic violence (Istanbul Convention) in terms of victims’ access to services facilitating their recovery from violence.
All this is laudable and serves as a good model for other countries to follow.

In 2014, Estonia has made a further step in combating violence against women, by signing the Convention of preventing and combating violence against women and domestic violence (Istanbul Convention). The WAVE Network would like to encourage Estonia to further develop these steps, and to ratify and properly implement the Istanbul Convention.

Given the above, WAVE is following with deepest concern the situation in Estonia where in the 2017 state budget allocations for women’s shelters have been cut by 100 000 euros in comparison with the current year. This has led to a situation where women’s shelters in nine counties with smaller populations are forced to close down altogether and shelters in two counties fail to provide adequate service, due to lack of funding.

Each woman survivor of violence deserves good quality professional response no matter where she lives. The WAVE Network calls upon you to do your utmost to allocate the missing funding in the state budget for women’s shelters to guarantee their sustained operations preventing the collapse of the well-developed and well-functioning network of women’s shelters and telephone hotline. It is women’s health and lives that are at stake. We need each and every one of them.

We trust that you will give these issues your utmost attention and priority and we would like to offer our support in the above-mentioned matters, in case it will be needed.

Yours sincerely,

Maria Rösslhumer, Managing Director WAVE Network


29.11.2016 ENVL pöördus sotsiaalkaitse ministri ja tervise- ja tööministri poole

29. novembril saatis Eesti Naiste Varjupaikade Liit pöördumise seoses eelseisva rahapuudusest tingitud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi halvenemisega 11 maakonnas ja Sotsiaalkindlustusametis naiste tugikeskuse teenuse koordineerimisega tegelemiseks väravatava spetsialisti kvalifikatsiooni kohta sotsiaalkaitse minister Kaia Ivale ja tervise-ja tööminister Jevgeni Ossinovskile. 

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud minister 29.11.2016

Pöördume Teie poole abipalvega, et takistada pikkade aastate jooksul üles ehitatud üle-Eestilise naiste tugikeskuse teenuse sisulist hävimist.

 2017. aasta riigieelarvesse on  Sotsiaalministeerium ohvriabi seaduse alusel naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile planeerinud  üle 100 000 euro vähem kui  tugikeskused sel aastal tegelikult Sotsiaalministeeriumilt  erinevatest allikatest saanud on. 11. novembril 2016 välja  kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet hanke kogusumma  jaotanud maakondade vahel vastavalt elanike arvule. Selline kogurahastus ja summade jaotus ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse (esmane kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, majutus,  psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia, juriidiline nõustamine) osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes või teenust täies mahus välja arendada. Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest. Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam palgata vajaliku naistevastase vägivalla alase ettevalmistusega psühholooge ja juriste, keda on Eestis  väga vähe ning kes on seni sõitnud appi erinevatesse maakondadesse. Igasse maakonda saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku, osutama kriisinõustamist, juhtumipõhist nõustamist ja tagama vajadusel tugiteenused, suhtlema koostöövõrgustiku ning teiste teenuseosutajatega, samuti tegelema aruandluse jm juhtimisküsimustega. Või siis tuleb seniste töötajate palku vähendada poole võrra ja paluda neil töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks veel lisaks vabatahtlike abi. Et tugikeskustes töötavad ainult naised ja teenuste sihtgrupiks on samuti naised, siis illustreerib see kujukalt riigi suhtumist nn naiste valdkondadesse üldisemalt. Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja  Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde. Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne kompleksteenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda. Oht kvaliteetsete teenuste kaotamiseks on Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

Sotsiaalkindlustusameti hange tuleks peatada ja Riigikogu menetluses olevas 2017. aasta riigieelarves näha ette lisaraha väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskuste toetamiseks vähemalt senises mahus, et igas maakonnas oleks tagatud vägivalda kogenud naistel ja nende lastel võimalus saada kohapeal kvaliteetset abi.

 Tugikeskustel on veel üks probleem, millest oleme riigiametnikke nii kirjalikult kui suusõnal teavitanud juba alates 2015. aasta kevadest, kuid mida on siiani eiratud. Nimelt teeb meile sügavat muret, et Sotsiaalkindlustusametis naistevastase vägivalla ohvritele teenuste arendamiseks, võrgustikuliikmete nõustamiseks ning koolitamiseks värvatavalt töötajalt ei eeldata mingisuguse naistevastase vägivalla alase koolituse olemasolu, nagu see on vajalik tugikeskuses töötamiseks. Konkursitingimuste kohaselt piisab vaid sotsiaaltöö või psühholoogia alasest kõrgharidusest (nende erialade kohustuslikes õppekavades aga puudub naistevastase vägivalla käsitlus), 2-aastasest töökogemusest „sarnases valdkonnas” ja „naistevastase vägivalla soolise aspekti mõistmisest”, mis selgitatakse välja tööintervjuu käigus.

Leiame, et ka see värbamisprotsess tuleks peatada ja leida niivõrd vastusrikkasse ametisse inimene, kes omab otseselt naistevastase vägivalla ohvritega töötamise kogemust ja ka vastavaid teadmisi.

Lugupidamisega

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine

———————————————————————————————————————

28.11.2016 Tugikeskused pöördusid järgmise aasta rahastuse küsimuses Riigikogu fraktsioonide poole

ENVL-i kuuluva 9 tugikeskuse juhid saatsid 28. novembril kõigile Riigikogu fraktsioonidele pöördumise seoses eelseisva rahapuudusest tingitud naiste tugikeskuse teenuse kvaliteedi halvenemisega 11 maakonnas koos lisainfoga naiste tugikeskuste teenuse rahastamise kohta.

Lugupeetud Riigikogu liikmed 28.11.2016

Pöördume teie poole abipalvega, et takistada pikkade aastate jooksul üles ehitatud üle-Eestilise naiste tugikeskuse teenuse sisulist hävimist.

 2017. aasta riigieelarvesse on  Sotsiaalministeerium ohvriabi seaduse alusel naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks Sotsiaalkindlustusametile planeerinud  üle 100 000 euro vähem kui  tugikeskused sel aastal tegelikult Sotsiaalministeeriumilt  erinevatest allikatest saanud on. 11. novembril 2016 välja  kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet hanke kogusumma  jaotanud maakondade vahel vastavalt elanike arvule. Selline kogurahastus ja summade jaotus ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse (esmane kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine, majutus,  psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia, juriidiline nõustamine) osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes või teenust täies mahus välja arendada. Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest. Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam palgata vajaliku naistevastse vägivalla alase ettevalmistusega psühholooge ja juriste, keda on Eestis  väga vähe ning kes on seni sõitnud appi erinevatesse maakondadesse. Igasse maakonda saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku. Või siis tuleb seniste töötajate palku vähendada poole võrra ja paluda neil töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks veel lisaks vabatahtlike abi. Et tugikeskustes töötavad ainult naised ja teenuste sihtgrupiks on samuti naised, siis illustreerib see kujukalt riigi suhtumist nn naiste valdkondadesse üldisemalt. Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja  Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde. Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne kompleksteenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda. Oht kvaliteetsete teenuste kaotamiseks on Hiiu, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas.

Sotsiaalkindlustusameti hange tuleks peatada ja Riigikogu menetluses olevas 2017. aasta riigieelarves näha ette lisaraha väiksema elanike arvuga maakondade tugikeskuste toetamiseks vähemalt senises mahus, et igas maakonnas oleks tagatud vägivalda kogenud naistel ja nende lastel võimalus saada kohapeal kvaliteetset abi.

Lugupidamisega

Astrid Maasing, Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Kairi Jakustand, Valgamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Marju Tuoppi, Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Riin Pudakevitš, Järvamaa Naiste Tugikeskuse juhataja

Stina Andok, Rapla Naistekeskuse juhataja

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine

———————————————————————————————————————-

27.11.2016 Üle-Eestiline naiste tugikeskuse teenus võib kaotada senise sisu

2017. aasta riigieelarvesse on  Sotsiaalministeerium naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks sotsiaalkindlustusametile planeerinud  üle 100 000 euro vähem kui tugikeskused sel aastal tegelikult ministeeriumilt  erinevatest allikatest saanud on. Välja  kuulutatud hankes on Sotsiaalkindlustusamet summa maakondade vahel jaotanud vastavalt elanike arvule, nii et see ei võimalda enam jätkata kvaliteetse kompleksteenuse osutamist väiksema elanikkonnaga maakondade tugikeskustes. Teenust saaks täismahus osutada tulevikus ainult neljas maakonnas- Harjumaal (Tallinnas), Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Paljudelt maakondadelt on hanketingimustega eelnevate aastatega võrreldes võetud ära igaühelt paarkümmend tuhat eurot ehk ligi pool tugikeskuse eelarvest. Sellise eelarvega ei ole väiksemate maakondade tugikeskustel võimalik enam väljastpoolt vajaliku ettevalmistusega psühholooge ja juriste palgata  ja igasse tugikeskusesse saab tööle jääda praktiliselt vaid üks inimene, kes peab tagama ööpäevaringse valmisoleku. Või siis tuleb seniste töötajate palku alandada poole võrra ja töötada järgmistel aastatel miinimumpalgaga, samas kasutades siiski ööpäevaringse valmisoleku tagamiseks ka vabatahtlike abi. Eesti poliitikud ja kõrged riigiametnikud on sõnades seadnud prioriteediks naistevastase ja perevägivalla tõkestamise ja  Istanbuli konventsiooni rakendamise, samuti soolise palgalõhe vähendamise. Ohvriabi seaduse muudatus pidi tagama naiste tugikeskuse teenuse jätkusuutliku rahastamise ja looma ka teenuseosutajatele kindlustunde. Tegelikkus on risti vastupidine, olukord on naiste tugikeskuse teenuse riigistamisega muutunud halvemaks ja kvaliteetne teenus võib rahapuudusel paljudest maakondadest täiesti kaduda.

————————————————————————————————————————-

 Eesti Naiste Varjupaikade Liit pälvis ENÜ Valge Lindi auhinna.  

25. novembril 2016 Toompeal Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil „Räägime naiste õigustesttunnustas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) Valge Lindi auhinnaga Eesti Naiste Varjupaikade Liidu kümne aasta tööd vägivalda kogenud naistele ja lastele kvaliteetse tugikeskuse teenuse ülesehitamisel, et asjatundlik ja vajadustele vastav abi oleks kättesaadav igas Eestimaa nurgas. Eesti Naiste Varjupaikade Liidu tegevus ühtse naiste tugikeskuste süsteemi ülesehitamisel on suurepärane näide, kuidas kodanikualgatus ja koostöötahe suudavad luua muutusi. Naiste tugikeskuse teenus on kodanikualgatuse korras välja arendatud vastavalt vägivalda kogenud naiste ja laste spetsiifilistele vajadustele, millele riigi ja kohalike omavalitsuste poolt pakutavad universaalteenused ei suuda vastata,” ütles Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eesistuja Harda Roosna. Eesti kõrgkoolides on hakatud naistevastase vägivalla teemalisi valikkursusi pakkuma alles paaril viimasel aastal, ühelgi erialal ei ole nende läbimine aga tänaseni kohustuslik. Selleks, et osutada vägivalda kogenud naistele kvaliteetset abi ja vältida naiste taasohvristamist, on vaja põhjalikke teadmisi naistevastase vägivalla olemusest. Seetõttu on Eesti Naiste Varjupaikade Liit läbi aastate korraldanud tugikeskuste töötajatele ja vabatahtlikele kokku üle 1000 tunni naistevastase vägivalla teemalisi baas- ja täiendkoolitusi. Koolitusprogrammid tuginevad rahvusvahelistele soovitustele, uuringutele ning kodu- ja välismaiste ekspertide praktilistele kogemustele. Koolitatud on ka tugikeskuste maakondlike koostöövõrgustiku liikmeid, et tagada erinevate valdkondade spetsialistide ühtne arusaam naistevastasest vägivallast. Eesti Naiste varjupaikade Liidu järjekindla töö tulemusel on Eestis tekkinud arvestatav hulk spetsialiste, kes mõistavad naistevastase vägivalla olemust ning oskavad vägivalda kogenud naisi ja lapsi tulemuslikult abistada,” jätkas ENÜ eesistuja.On ülioluline, et ühtlaselt kõrge kvaliteediga abi oleks vägivallaohvritest naistele kättesaadav igas maakonnas, mitte ainult suuremates keskustes. See võib sõna otseses mõttes olla eluküsimus,” tõdes ta.

————————————————————————————————————————

25. novembril osalesime Toompeal Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil “Räägime naiste õigustest”. http://www.naisteliin.ee/index.php?id=5&uid=54

img_0514 img_0548

img_0538

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=laaneelu20161108

TÄHISTASIME  MTÜ LOOMISE KOLMANDAT SÜNNIPÄEVA VÕRGUSTIKU KOKKUSAAMISEGA.
30. oktoobril möödus Läänemaa Naiste Tugikeskuse loomisest 3 aastat.
Võrgustiku kokkusaamisel olid lisaks töötajatele ja teenuse osutajatele esindajad politseist, maavalitsusest, linnavalitsusest, prokuratuurist, ohvriabist, jm. Rääkisime hetkeseisust ning vaatasime koos tulevikku. Osavõtt oli rohkearvuline. Osavõtjate hulgas olid ka kaks kodanikeühenduse praktikanti Läänemaa Ühisgümnaasiumist.
img_0107
septembris alustab uus naiste tugigrupp (1)

21. juulil lõpetas esimene grupp naiste tugirühmas osalenud naisi programmi “Muutmise jõud”. 

Programm „Muutmise jõud” on mõeldud lähisuhtevägivalda kogenud naistele tugigruppide ja eneseabigruppide läbiviimiseks.

Lähisuhte vägivalla ohvreid aidates on oluline lisaks tegeleda rohkete vägivallaga seonduvate sotsiaalsete probleemidega, mitte keskenduda pelgalt ohvri enda isiklikele probleemidele. Rühmavorm soodustab niisugust sotsiaalset lähenemist. Rühm on turvaline paik isiklike kontaktide loomiseks, nii avaneb naistel võimalus rääkida juhtumitest, mille sõnadessepanemist on seni peetud sageli võimatuks: see annab kogemusele, mis seni näis pelgalt isiklikuna, avaliku ja poliitilise staatuse.

Lähisuhtevägivald õõnestab pikemas perspektiivis eneseväärikust ja sotsiaalseid oskusi, see hävitab perekondliku lähedustunde, kahjustab kasvavaid lapsi, pärsib vanemlikke oskusi ja tekitab tugevat häbi-, süü-, isoleerituse- ja üksildustunnet. Seevastu tugirühm vähendab isoleeritust ja aitab luua sotsiaalseid kontakte. Oma elust rääkimine aitab üle saada häbi- ja süütundest; naised saavad abi ja õpivad toimetulekustrateegiaid näiteks oma traumeeritud lastega ümberkäimiseks, vabanedes ühtlasi vähehaaval ka oma ebaadekvaatsuse tundest.

Rühm on fantastiline võimalus uute oskuste katsetamiseks, kuid hiljem peavad need oskused muutuma loomulikuks igapäevaelu osaks; näiteks ennastkehtestav käitumine peab saama probleemide lahendamisel harjumuseks.

Viimane rühmakohtumine toimus linnast väljas ja oli veidi pidulikum.

Rõhutati, kui palju on koos selle aja jooksul saavutatud.

Lõpetamisel anti igale rühmaliikmele võimalus öelda, mida rühm on talle andnud. Rõhutati, et hetkel kõigile kurvana tunduv kursuse lõppemine märgib tegelikult uut algust, võimaldades neil saadud kogemused oma ellu kaasa võtta. Samuti pole mingit põhjust, miks rühma kooskäimise käigus tekkinud sõprussidemed peaksid lõppema. Naised saavad jätkata suhtlemist ja pärast programmi lõppemist omapäi kohtuda.

 

Tugikeskuse esimene suvelaager.

15-16. juulil toimus Läänemaal, looduskaunis kohas Läänemaa Naiste Tugikeskuse esimene suvelaager naistele ja lastele. Kui algul tundus, et ilm tahab meile vingerpussi mängida, siis oli ilmataat ikkagi meie poolt, kaks päeva möödusid täis toredaid toimetamisi ja huvitavaid tegevusi.

Peale laagri avamist, väikest tutvumisringi ning kosutavat lõunasuppi oli vihm lõppenud ja lapsed läksid koos Silja ja Kaasiga väikesele loodusmatkale otsima kive ja valmistama üllatusi emadele, emad aga kogesid TRE vabastavat mõju Mirjami juhendamisel. Pisike puhkepaus ja Maire õpetas meile esmaabi. Käes oligi õhtusöögi aeg, kus igaüks sai ise endale lõkketulel vorsti grillida. Endalegi märkamatult hakkas päev õhtusse jõudma ning emad läksid koos Piretiga vestma juttu tugevatest naistest ning lapsed meisterdasid koos Kirsi ja Liisiga. Õhtu lõppes koos lastega kamina ees kuulates Pireti muinasjutte ja Tuule kandlemängu.

Teine laagripäev üllatas meid imeilusa ilmaga. Päeva alustasime enne sööki väikese hommikuvõimlemisega Helgi juhendamisel. Ja kohe algasid tegevused, mindi mõttematkale ja joonistati matkal kogetut, peale seda suundusid lapsed mereäärde ujuma ja meisterdama, meie aga õppisime massaaži Mare juhendamisel. Oligi lõunaaeg ja peale seda külastas lapsi teraapiakoer Täpi oma perenaise Tiiuga, ilumaailma saladusi tutvustas emmedele aga Reet.

Ja läbi oligi meie tore laager, asjad kokku ja uut laagrit ootama!

Suur tänu teile: Piret Päär, Tuule Kann, Reet Härmat, Tiiu Kriisa ja Täpi, Maire Koppelmaa, Silja Silver, Mirjam Püvi, Kirsi Rank, Liis Toom, Mare Miller, Helgi Mitt. Suur tänu naistele ja lastele.

Tänud ka tugikeskuse töötajatele vaeva ja hoole eest! Kirsti Pihlamägile eriline aitäh maitsvate toitude eest!

Tahaks lõpetada ühe naise kirjaga peale laagrit:

 

Mina endiselt ja jätkuvalt sumisen heaolutundest, mille laagripäevadest endaga kaasa tõin. Ma ei oskaks unistada paremast koosolemisest. Imetlen ja kadestan selle ettevõtmise eestvedajaid ja kaasaaitajaid – teie soojust ja elurõõmu jagub kulbiga lähedalolijatele. Ma kogusin nii palju inspiratsiooni, enesekindlust, lastega koos tegemise ja olemise rõõmu. Laagri tegevused ja külalised lõid pahviks – ma tundsin, kuidas ma olin üks suuuuur käsn seda kõike nautima ja ammutama, mis te olite ette valmistanud.
Suur kummardus ja tänu selle eest! 

Minu ema on juba massaaži heaks kiitnud, kohe läheb ahju mustikakook, mida ootab kaneeli-suhkru segu peale riputamiseks. Kõige keerulisemaks võib minna Pireti soovitatud raamatute hankimisega …. aega on ja eesmärk on püstitatud. Laste miljon meisterdust kaunistavad nende voodite otsaseinu.

http://www.hiiuleht.ee/2016/06/tugikeskus-aitab-naistel-ummikseisust-valja-murda/

15. juunil toimus koolitus naistevastase vägivalla ja laste väärkohtlemise teemal Lääne-Nigula valla avatud noortekeskuste noorsootöötajaile.

Kas naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon toob Eestile head või halba?

13. mail külastas meie tugikeskust riigikogu liige Liina Kersna.
Vestlusringis osalesid tugikeskuse töötajad ja maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja.

19. aprillil osalesime Silma Õpikojas maakonna sotsiaaltöötajate kovisioonil.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

05. aprillil 2016.a. viisid tugikeskuse töötajad (Kirsti ja Leili) läbi naistevastase vägivalla koolitused  neljas grupis Läänemaa Ühisgümnaasiumi noormeestele ja neidudele.

21. märtsil 2016.a., koolivaheajal viisid tugikeskuse töötajad läbi koolituse naistevastasest vägivallast ja näitasid lastekaitse teemalist filmi märkamisest Palivere Põhikooli õpetajatele.
Veebruari lõpus ja märtsi esimestel nädalavahetustel osalesid meie vabatahtlikud ja laste ning naistega tegelevad spetsialistid Tallinnas Eesti Naiste Varjupaikade Liidu poolt korraldatud baaskoolitusel.

1. veebruarist on Tallinnas, Hiiumaal ja Raplas avatud uued naiste tugikeskused
Alates 2016. aasta 1. veebruarist pakutakse vägivalda kogenud naistele abi kolmes uues tugikeskuses:
Tallinnas Lasnamäel avatud Tallinna Naiste Tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil 57 570 911 või kirjutades meiliaadressil tallinnanaistetugi@gmail.com . Tugikeskuse tööd korraldab Eesti Naiste Varjupaikade Liit.
Raplamaal avatud uue naiste tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil 58 137 153 või kirjutades meiliaadressil raplanaistekeskus@gmail.com .
Hiiumaal tegutseva uue naiste tugikeskusega saate ühendust, helistades telefonil 51 977 170 või kirjutades meiliaadressil hiiumaanaistetugi@gmail.com . Tugikeskuse tööd korraldab Läänemaa Naiste Tugikeskus.
Kõigis naiste tugikeskustes pakutakse vägivalda kogenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele esmast ja juhtumipõhist nõustamist, vajadusel ajutist majutust ning vajaduse korral ka psühholoogilist nõustamist/psühhoteraapiat ja õigusabi.
(http://www.naisteliin.ee/index.php?id=5&uid=47)

Uuring: kolmandik Eesti noori on kokku puutunud seksuaalse väärkohtlemisega
http://laanlane.ee/article/uuring-kolmandik-eesti-noori-kokku-puutunud-seksuaalse-v%C3%A4%C3%A4rkohtlemisega

Veebikonstaabel: küberjälitamine on lähisuhteis üha tõusev trend
http://tehnika.postimees.ee/3576591/veebikonstaabel-kuberjalitamine-on-lahisuhteis-uha-tousev-trend

POSTIMEES.EE  EESTI UUDISED
Naiste varjupaikade rahastamine pannakse paika

http://www.postimees.ee/1099066/naiste-varjupaikade-rahastamine-pannakse-paika

Riigikogu konverentsisaalis toimus 25. novembril 2015.a. naistevastase vägivalla ohvritele suunatud konverents «Abi naistevastase vägivalla ohvritele. Kuidas edasi?».
riigikogus

 

18. novembril toimus naistevastase vägivalla teemaline koolitus Haapsalu Kutsehariduskeskuse töötajaile.

DSCF9753DSCF9752

 

 

11. novembril toimus naistevastase vägivalla teemaline koolitus avahooldustöötajaile   Haapsalu Sotsiaalmajas.
DSCF9749DSCF9750

 

Kaks aastat tuge Läänemaa naistele:                                                                                                                      http://www.hiiuleht.ee/2015/11/kaks-aastat-tuge-laanemaa-naistele/

Enne isadepäeva oli meil võimalus teha üks intervjuu, väikese Meelise isaga.              Mis arvad, kas vägivaldseid mehi on palju?

Mul on seda raske hinnata, palju vägivaldseid mehi võiks maamunal olla, kuid kindlasti on neid rohkem kui me arvata oskame. Mida rohkem pakkuda abi, seda rohkem tuleb neid “kapist välja” ning ehk saab päriselt ka abi.

Kas on omal kogemusi sellest või tead kedagi, kel selline probleem olnud või on?

Tean mehi, kes teadvustavad endale, et vägivald pole lahendus, kuid nad ei oska end verbaalselt piisavalt väljendada, et end kehtestada, jõudes tüli haripunkti. Pean tunnistama aga, et ma pole sellele üldse tähelepanu pööranud – samamoodi nagu narkomaania enne mind ei puuduta kui oma laps kellegi süstla otsa kukub. See on hea viide sellele, et kogu (Eesti) ühiskonnas pööratakse sellele liiga vähe tähelepanu ja ühest Triin Tulevi taolisest avalikkuse ette tulemisest on vähe kasu – eriti kui avaliku elu tegelase puhul faktide usaldusväärsus kahtluse alla seatakse.

Kuidas võiks lapsele mõjuda vägivalla pealtnägemine?

Vägivalla pealt nägemine hävitab lapse närvid. Ma ei ole kindel, et seda üldse kuidagi hiljem parandada saab.

Mida laps ootab isalt?

Lihtne vastus on see, et laps ootab isalt, et talle aega pühendataks maksimaalselt.

Kas mees kes lööb, alandab v. mõnitab oma lapse ema, on hea isa?

Väga intrigeeriv küsimus. Lihtne vastus oleks “ei”, kuid see tundub liiga lihtne. Selge on see, et lapsele antakse sellise käitumisega väga halba eeskuju ning see muster võib edasi kanduda ka lapsele (eriti, kui tegu on poisslapsega), mis on kõige hullem variant.

Kuidas olla hea isa?

Hea isa arvestab igal sammul, et ta on lapsele eeskuju. Ta ei lähe suvalises kohas üle tee ega eira punast tuld. Ta käitub nii nagu ta tahab, et ta laps käituks. Ta leiab ka oma ülitiheda töögraafiku kõrval lapsele aega, keskendudes ainult talle. Minul näiteks on seda viimast vahel kerge unustada.

Kuidas käitub tõeline mees oma abikaasa, elukaaslase, tüdruksõbra või lihtsalt naissoo esindajaga?

Tõeline mees käitub iga naissoo esindajaga nii nagu ta oleks temasse lapselikult armunud. Muidugi on see liialdatult öeldud, kuid leian, et annab minu mõtte väga selgelt edasi.

Suured tänud intervjuu eest ja soovime kõikidele tublidele isadele KAUNIST ISADEPÄEVA!

Leili Mutso: Läänemaa naiste tugikeskus – kaks aastat tuge naistele
http://www.laanlane.ee/article/leili-mutso-l%C3%A4%C3%A4nemaa-naiste-tugikeskus-kaks-aastat-tuge-naistele

 

27. oktoobril toimus võrgustikuliikmetele ja vabatahtlikele supervisioon, mille viis läbi Tiina Naarits.
DSCF9747

19. oktoobril toimus koolitus noortele Risti Avatud Noortekeskuses.
Koos valmistati tortillasid ja lasti neid heamaitsta.
Vägivalla teemad puudutasid paljusid noori.
DSCF9745
DSCF9744

16. oktoobril toimus Lihulas kovisioon Läänemaa sotsiaaltöötajatega.
DSCF9729

DSCF9725

JUTUKOOL

Sõna vägi.
Kord oli üks sufi kutsutud ravima haiget last. Ta lausus mõned sõnad, kordas neid veel mitu korda ja ütles siis vanematele:”Nüüd saab ta terveks!”
Üks mees nägi seda pealt ja pilkas:”Ah, mis jutt! No, kuidas see saab nii olla, et mõnest sõnast piisab tervenemiseks!”
Tavaliselt leebe olemusega sufi vastas mehele väga kurjalt:”Sina ei tea neist asjust midagi. Sa oled loll!”
Mees läks näost punaseks, oli solvunud ja tundis ennast väga pahasti.
Sufi sõnas taas leebelt:”No näed nüüd, kui sõna paneb sind punastama ja solvuma ning ennast halvasti tundma, miks arvad sa siis, et sõna ei või ravida.”

17. oktoobril osalesid tugikeskuse töötajad jutuvestja Piret Pääri jutukoolis.
Teemadeks: „Lugude jutustamise tähendus tänapäeval, lapsele ja täiskasvanule” ja
„Hea loo saladus”. Saime teada, et heade lugude ja muinasjuttude rääkimisel on suur mõju ja teraapiline efekt nii väikestele kui ka suurtele.
3. novembril on võimalik osaleda Kanada jutuvestja Dan Yashinsky loengus Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolleźis (Lihula mnt.12).

Üks lugu veel:
Meister küsis oma õpilastelt: “Miks me karjume vihast? Miks inimesed karjuvad üksteise peale kui nad on endast väljas?”
Õpilased mõtlesid natuke, ja üks nendest ütles: “sest me kaotame oma rahu – sellepärast karjume”. “Aga miks karjuda kui teine inimene on sinu kõrval? Kas pole võimalik rääkida temaga tasase häälega? Miks sa karjud inimese peale kui vihane oled?” Õpilased andsid ka teisi vastuseid, ent ükski ei rahuldanud meistrit.
Lõpuks ta selgitas:
“Kui kaks inimest on üksteise peale vihased, siis nende südamed distantseeruvad tugevalt. Et katta seda kaugust, peavad nad karjuma, et teineteist kuulda. Mida vihasemad nad on, seda valjemini nad peavad karjuma, et läbi selle suure distantsi üksteist kuulda.
Siis meister küsis:
“Mis juhtub kui kaks inimest armuvad? Nad ei karju üksteise peale vaid räägivad pehmelt – miks? Sest nende südamed on üksteisele väga lähedal. Distants nende vahel on väga väike…”
Ta lõpetas:
“Ja kui nad armastavad üksteist veel enam, mis juhtub? Nad ei suhtle, ainult sosistavad, ja saavad üksteisega veel lähedasemaks oma armastuses. Lõpuks pole neil vaja isegi enam sosistada, nad ainult vaatavad üksteist, ja see on kõik. Vot nii lähedased on kaks inimest, kes üksteist armastavad.”
( Coelho )

DSCF9733Piret Päär

10. septembril 2015 toimus Haapsalu Sotsiaalmajas koosolek Läänemaa Naiste Tugikeskuse töötajatele ja vabatahtlikele.
Räägiti tugikeskuse tegemistest, rõõmudest – muredest ja vajadustest.
Tulemas on tugikeskuste töötajaile koolitus, koolitajateks hispaanlased, kes räägivad oma tööst ning jagavad kogemusi.
Novembris algab võrgustikukoolitus, mida korraldab Sotsiaalkindlustuseamet. Koolitus on mõeldud erinevatele ametkondadele ja organisatsioonidele, kes oma töös puutuvad kokku soopõhise vägivalla ohvritega ning peaksid neid aitama, mitte taasohvristama.

Toimuvad küsitlused naiste hulgas üle Eesti, kes on kasutanud tugikeskuse teenuseid. Uuringu viib läbi Kadri Soo Tartu Ülikoolist. Ka meie naised on andnud nõusoleku uuringus osaleda.
Osad naised on lubanud oma elust ja abisaamisest kirjutada, näitamaks kui olulised on tugikeskuse teenused.
Läänemaa Omavalitsusliidu projekti toel on tulemas viimased 2-3 üritust noortele, ennetamaks vägivaldsesse suhtesse astumist ning märkamaks ohte.
Heade sponsorite ja abistajate toel on plaanis välja anda voldik meie tugikeskuse teenustest.
Üks meie vabatahtlik, Gaili, tegi väikese lühikursuse meile sellest, kuidas suhelda meediaga ning kuidas reklaamida keskuse teenuseid.
Söödi mahlakat ploomikooki ning lepiti kokku uus kokkusaamine järgmisel kuul, kus õpitakse ja saadakse kogemusi esinemiseks.

17. juulil 2015 osalesime Lääne- Nigula valla külade päeval Kirimäe külas.
Tutvustasime meie keskust ja teenuseid ning viisime läbi külade vahelise viktoriini.

 

TALGUPÄEV

DSCF9529DSCF9505

TALGUPÄEV.  12. juunil 2015.a. tegid pika talgupäeva Läänemaa Naiste Tugikeskuse heaks Swedbanki kommunikatsiooni osakonna 8 töötajat. Korrastati toole ja õmmeldi kardinaid.  Kuna varjupaiga toolid olid erinevat värvi ja üpriski kulunud, siis puhastasid, lihvisid ning värvisid ja maalisid usinad talgulised need üle. Toolid said valged ning peale kenad, omanäolised mustrid. Varjupaiga köök muutus uute toolidega rõõmsamaks ja helgemaks. Kuna varjupaigas aasta vastu pidanud kasutatud pesumasin otsustas katki minna, siis panid talgulised rahad kokku ning ostsid varjupaika ka uue pesumasina.

Täname tugikeskuse töötajate ja klientide poolt  Swedbanki kommunikatsiooni osakonna tublisid töötajaid suure abi ja panuse eest ning loodame ka edaspidisele koostöö jätkumisele.

DSCF9494DSCF9527

http://feministeerium.ee/kodurahu-huvides-lahisuhtevagivallast-eestis/

woman alone 1

Uuring: politsei saab iga päev 38 teadet perevägivalla kohta
http://www.reporter.ee/…/uuring-politsei-saab-iga-paev-38-…/

Aastas saab politsei ligi 14 000 perevägivalla lahendamisega seotud väljakutset ning umbes 4500 perekonda on pideva politsei tähelepanu all, selgub värskest…
reporter.
OOTAME SIND!                                                                                                     Tugikeskuses alustab kooskäimist toetusgrupp naistele. Kui tunned, et vajad tuge ja mõistmist ning oled valmis ka ise panustama, siis anna endast märku tugitelefonile 5042300.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/perevagivald/noortele
AVA SILMAD! https://www.facebook.com/avasilmadkampaania/photos/a.1531267763829734.1073741828.1529523884004122/1531268327163011/?type=1&theater
Täismahus: Kristiina Ehini ettekanne Postimehe arvamusliidrite lõunal  http://arvamus.postimees.ee/3087837/taismahus-kristiina-ehini-ettekanne-postimehe-arvamusliidrite-lounal

“Avameelselt” füüsilisest ja vaimsest vägivallast                       https://www.facebook.com/video.php?v=817981544905418

Murettekitav on vägivallakuritegude arvu kasv: see arv on 144-lt kasvanud 178 kuriteoni. Kahjuks on see kasv tingitud eelkõige sagenenud lähisuhtevägivalla juhtumitest.  http://online.le.ee/2015/02/06/politseiprefekt-kaido-koplas-mis-teeb-muret-laanemaal/

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt kirjutas täna alla dokumendile, millega toetatakse 2015. aastal naiste ja laste tugikeskusi 500 000 euroga. Kokku saavad sel aastal toetust 14 tugikeskust. Nüüdseks teist aastat järjest toetab sotsiaalministeerium vägivalla ohvriks langenud naiste ja nende laste tugikeskusi.  http://www.sm.ee/et/uudised/minister-kutt-vagivalla-ohvrid-vajavad-turvatunnet

Naistevastase vägivalla ennetamise ja soolise võrdõiguslikkuse koolitus tüdrukutele vanuses 14-18

Haapsalu Noorte Huvikeskuses 

AJAKAVA

Reede, 23. jaanuar

15.30-16.00

Kogunemine

16.30-17.00

Sissejuhatus koolitusse

17.00-17.30

Õhtusöök

17.30 -20.00

Vaatame üle olulised mõisted, arutame, kuidas kasvatatakse poisse ja kuidas tüdrukuid. Läbi muusikavideote ja reklaamide analüüsime naise rolli ühiskonnas.

Laupäev, 24. jaanuar

9.30-10.00

Kogunemine ja kohv

10.00-10.15

Sissejuhatus koolituspäeva

10.15-13.00

Räägime naistevastasest vägivallast- vägivalla liigid, vägivallaga seonduvad müüdid, vägivalda puudutavad seadused. Mida teha, kui oled kogenud vägivalda.

13.00-13.30

Lõunasöök

13.30-17.00

Räägime romantilistest suhetest ja peresuhetest. Kuidas paarisuhtes ära tunda vägivalla esimesi märke.

Pühapäev, 25. jaanuar

9.30-10.00

Kogunemine ja kohv

10.00-10.15

Sissejuhatus koolituspäeva

10.15-13.15

Räägime haridusest, karjäärist, konfliktide lahendamisest ja enesekehtestamisest. Harjutame, kuidas öelda “ei”.

13.15-13.45

Lõunasöök

13.45-16.45

Praktiline enesekaitse koolitus

16.45-17.00

Koolituse lõpetamine

Koolitusel osalemine on TASUTA!

Info ja registreerimine noortekoolitus@enu.ee

Koolituse korraldab Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Sihtasutus Euroopa Komisjoni programmi Progress projekti “Kasvatades vägivallavaba põlvkonda” raames.

 

Justiitsminister allkirjastas Istanbuli konventsiooni.

Istanbuli konventsioon on Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon. Alates 1.jaanuar 2015 muutuvad karmimaks lähisuhtes toimuva kehalise väärkohtlemise karistused, seal juures on üheks karistust raskendavaks asjaoluks isikuvastase süüteo toimepanek lapse juuresolekul.

Justiitsminister Andres Anvelt allkirjastas 02.12.2014.a. Eesti nimel Strasbourgis Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni.