Ajalugu

MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus (LNT) loodi oktoobris 2013. Alates 25.03.2014 oleme Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige.
Hasartmängumaksu Nõukogu toetuste abil leidsid rahastust projektid „ Naiste varjupaiga avamine Läänemaal“ (aprill – mai 2014), „Varjupaiga töö jätkamine ja arendamine Läänemaal” (juuni – august 2014), “Tugikeskuse töö jätkamine ja arendamine Läänemaal” (september – oktoober 2014),  ”Naiste tugikeskuse töö jätkamine Läänemaal” (november – detsember 2014).

Lähtudes „2015. aasta riigieelarve seadusest“, LNT poolt 15.12.2014 esitatud taotlusest ning Sotsiaalministeeriumi ja LNT ühisest huvist toetada vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele nõustamise ja turvalise majutuse teenuse pakkumist, rahastab Sotsiaalministeerium LNT 2015.a. tegevust sõlmitud lepingu alusel.

LÄHTUDES „2016. aasta riigieelarve seadusest“, Eesti Naiste Varjupaikade Liidu poolt 28.12.2015 esitatud taotlusest ning Toetuse andja ja Toetuse saaja ühisest huvist toetada vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele nõustamise ja turvalise majutuse pakkumist, rahastab Sotsiaalministeerium LNT 2016.a. tegevust.

Sotsiaalkindlustusameti korraldatud hanke piirmäärad 2017. aastaks  muutsid väiksema elanike arvuga maakondades võimatuks kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkamise viisil, mis sisaldaks endas kõiki Ohvriabi seaduses ette nähtud komponente, sh ka juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.
Võrreldes 2016. aastal tugikeskustele teenuse osutamiseks eraldatud summadega oli hanke piirmäär  Läänemaal (koos Hiiumaaga) 58% väiksem.

ENVL-i kuuluvad naiste tugikeskused esitasid hanke esimeses voorus ühise pakkumise summas, mis oli igas maakonnas võrreldav senise riikliku rahastusega ja oleks taganud kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkumise. Need pakkumised tunnistati hanke tingimustele mittevastavaks ja hange 8 piirkonnas luhtus.

Hanke teises voorus SKA piirsummasid ei muutnud, küll aga leevendas teenust osutavatele isikutele kehtestatud koolitusnõudeid, mis on vastuolus 01.01.2017.a kehtima hakanud OAS muudatustega. Naistevastase vägivalla alase koolitusega samaväärseks loeti inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla alased koolitused, st SKA oli nõus teenust ostma ka ilma sihtgrupi abistamiseks vajalike reaalsete teadmisteta teenusepakkujatelt, et ainult leida odavama hinnaga pakkujaid.
Päev enne teise vooru tähtaega suhtles hanke eest vastutav ametnik Olle Selliov mõnede ENVL-i kuuluvate tugikeskustega ja soovitas ikkagi pakkumised esitada, kuid tunnistas samas, et lisaraha ei ole kusagilt võtta ja temal puuduvad argumendid selle taotlemiseks. Riigieelarve oli selleks ajaks vastu võetud ja selles naiste tugikeskustele lisarahastust ei leitud.

Sellises olukorras otsustasid ENVL-i kuuluvad 8 tugikeskust mitte osaleda teises hankevoorus. ENVL ei olnud nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis, sest me ei saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kogu kompleksset abi, mida Ohvriabi seadus ette näeb.
Arvestades Sotsiaalministeeriumi ja SKA suhtumist OAS menetlemisel ja riigihanke tingimuste koostamisel ning 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade reaalset vähenemist 2016. aastaga võrreldes 100 000 euro võrra, ei näinud me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata vastavalt OAS sätestatule ja loobusime hankest.

Allpool kehtestatud piirsummasid esitati teises voorus pakkumised 4 piirkonnas- Läänemaal ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal, seega jäi katmata veel 4 piirkonda. SKA korraldas hanke kolmanda vooru läbirääkimistega, pöördudes otse maakondades tegutsevate tugikeskuste poole. Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskused esitasid oma pakkumised samas summas, mis esimeses voorus oli tagasi lükatud, ja nendega sõlmiti lepingud. Järvamaal ja Raplamaal seni tegutsenud tugikeskused loobusid pakkumise esitamisest eetilistel põhjustel, kuna neil oli selleks ajaks kadunud igasugune usaldus Sotsiaalministeeriumi ja SKA kui koostööpartnerite vastu.

Riigihanke tulemus
Kaheksas maakonnas vahetus naiste tugikeskuse teenuse osutaja. 1.jaanuarist 2017 lõpetasid  tugikeskuse teenuse osutamise ja sulgesid varjupaiga ukse 7 organisatsiooni, mis osutasid 2016. aastal teenuseid 9 maakonnas: Järvamaa Naiste Tugikeskus , Läänemaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Hiiumaal, Rapla Naistekeskus,  Viljandimaa Naiste Tugikeskus,  Virumaa Naiste Tugikeskus,  Võrumaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Põlvamaal ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu Tallinna Naiste Tugikeskus,  sest nende kodumaakonda leiti  hankega odavam teenusepakkuja.