MTÜ Läänemaa Naiste Tugikeskus (LNT) loodi oktoobris 2013. Alates 25.03.2014 oleme Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liige.
Hasartmängumaksu Nõukogu toetuste abil leidsid rahastust projektid „ Naiste varjupaiga avamine Läänemaal“ (aprill – mai 2014), „Varjupaiga töö jätkamine ja arendamine Läänemaal” (juuni – august 2014), “Tugikeskuse töö jätkamine ja arendamine Läänemaal” (september – oktoober 2014), ”Naiste tugikeskuse töö jätkamine Läänemaal” (november – detsember 2014).
2015. ja 2016. aastal toetas Sotsiaalministeerium LNT tegevust riigieelarve eraldisest ja Norra toetusprogrammi vahenditest.
Sotsiaalkindlustusameti korraldatud hanke piirmäärad 2017. aastaks muutsid väiksema elanike arvuga maakondades võimatuks kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkamise viisil, mis sisaldaks endas kõiki Ohvriabi seaduses ette nähtud komponente, sh ka juriidilist ja psühholoogilist nõustamist.
Võrreldes 2016. aastal tugikeskustele teenuse osutamiseks eraldatud summadega oli hanke piirmäär Läänemaal (koos Hiiumaaga) 58% väiksem.
ENVL-i kuuluvad naiste tugikeskused esitasid hanke esimeses voorus ühise pakkumise summas, mis oli igas maakonnas võrreldav senise riikliku rahastusega ja oleks taganud kvaliteetse naiste tugikeskuse teenuse osutamise jätkumise. Need pakkumised tunnistati hanke tingimustele mittevastavaks ja hange 8 piirkonnas luhtus.
Hanke teises voorus SKA piirsummasid ei muutnud, küll aga leevendas teenust osutavatele isikutele kehtestatud koolitusnõudeid, mis on vastuolus 01.01.2017.a kehtima hakanud OAS muudatustega. Naistevastase vägivalla alase koolitusega samaväärseks loeti inimkaubanduse ja lähisuhtevägivalla alased koolitused, st SKA oli nõus teenust ostma ka ilma sihtgrupi abistamiseks vajalike reaalsete teadmisteta teenusepakkujatelt, et ainult leida odavama hinnaga pakkujaid.
Päev enne teise vooru tähtaega suhtles hanke eest vastutav ametnik Olle Selliov mõnede ENVL-i kuuluvate tugikeskustega ja soovitas ikkagi pakkumised esitada, kuid tunnistas samas, et lisaraha ei ole kusagilt võtta ja temal puuduvad argumendid selle taotlemiseks. Riigieelarve oli selleks ajaks vastu võetud ja selles naiste tugikeskustele lisarahastust ei leitud.
Sellises olukorras otsustasid ENVL-i kuuluvad 8 tugikeskust mitte osaleda teises hankevoorus. ENVL ei olnud nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis, sest me ei saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kogu kompleksset abi, mida Ohvriabi seadus ette näeb.
Arvestades Sotsiaalministeeriumi ja SKA suhtumist OAS menetlemisel ja riigihanke tingimuste koostamisel ning 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade reaalset vähenemist 2016. aastaga võrreldes 100 000 euro võrra, ei näinud me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata vastavalt OAS sätestatule ja loobusime hankest.
Allpool kehtestatud piirsummasid esitati teises voorus pakkumised 4 piirkonnas- Läänemaal ja Hiiumaal, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ja Võrumaal, seega jäi katmata veel 4 piirkonda. SKA korraldas hanke kolmanda vooru läbirääkimistega, pöördudes otse maakondades tegutsevate tugikeskuste poole. Jõgevamaa ja Valgamaa naiste tugikeskused esitasid oma pakkumised samas summas, mis esimeses voorus oli tagasi lükatud, ja nendega sõlmiti lepingud. Järvamaal ja Raplamaal seni tegutsenud tugikeskused loobusid pakkumise esitamisest eetilistel põhjustel, kuna neil oli selleks ajaks kadunud igasugune usaldus Sotsiaalministeeriumi ja SKA kui koostööpartnerite vastu.
Riigihanke tulemus
Kaheksas maakonnas vahetus naiste tugikeskuse teenuse osutaja. 1.jaanuarist 2017 lõpetasid tugikeskuse teenuse osutamise ja sulgesid varjupaiga ukse 7 organisatsiooni, mis osutasid 2016. aastal teenuseid 9 maakonnas: Järvamaa Naiste Tugikeskus , Läänemaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Hiiumaal, Rapla Naistekeskus, Viljandimaa Naiste Tugikeskus, Virumaa Naiste Tugikeskus, Võrumaa Naiste Tugikeskus koos filiaaliga Põlvamaal ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu Tallinna Naiste Tugikeskus, sest nende kodumaakonda leiti hankega odavam teenusepakkuja.
2017. aasta jaanuarist kuni 2018. aasta juuli lõpuni jätkas LNT naiskond nii Läänemaal kui Hiiumaal oma põhikirjalist tegevust vabatahtliku töö ja annetuste toel, sest meie poole pöördusid jätkuvalt nii endised kui uued kliendid.
Võrdluseks mõned arvandmed meie tegevusest 2016., 2017. aastal ja 2018. aasta esimesel poolaastal:
2016.a.
abistatud naisi: 103 (kõige rohkem vanuses 25 – 49)
nendega koos elavad alaealised lapsed: 136
esmane ja juhtumipõhine nõustamine: 299 korda
psühhoteraapia naistele: 129 korda
juriidiline nõustamine: 129 korda
tugiteenused: (transport, tugigrupid, laagrid, jne)
2017.a.
abistatud naisi: 81 (kõige rohkem vanuses 25 – 49)
nendega koos elavad alaealised lapsed: 112
esmane ja juhtumipõhine nõustamine: 286 korda
psühhoteraapia naistele: 43 korda
juriidiline nõustamine: 6 korda
tugiteenused: (transport, tugigrupid, laagrid, jne)
2018. aasta esimese 6 kuu jooksul
abistatud naisi: 54 (kõige rohkem vanuses 25 – 49)
nendega koos elavad alaealised lapsed: 65
esmane ja juhtumipõhine nõustamine: 96 tundi
psühhoteraapia naistele: 140 tundi
juriidiline nõustamine: 1 tund
tugiteenused: (transport, tugigrupid, laagrid, jne)
2018. aastaks on SKA eelarves naiste tugikeskuste teenuste osutamiseks ette nähtud 770 000 eurot.
2018. aastal jätkavad riigihankes nr 179904 kaheks aastaks sõlmitud lepingute alusel teenuse osutamist naiste tugikeskused neljas piirkonnas: Harjumaal, Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal.
Vastavalt lepingutele kulub nende tugikeskuste rahastuseks aastas 304 852 eurot.
RTK kuulutas 17. oktoobril 2017 välja riigihanke nr 189872 naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks. Hange oli jagatud kümneks osaks. IV osa – Teenuse osutamine Läänemaal ja Hiiumaal, eeldatavaks maksumuseks oli 50 000 eurot. See summa on 16 000 euro võrra väiksem, kui piirkonnale eraldati 2016. aastal.
Tähtvere Avatud Naistekeskus vaidlustas hanke tingimused halduskohtus, mille tulemusena peatati hange esialgse õiguskaitse tagamiseks.
4. detsembril 2017 algatas RTK uue, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke nr 192848 „Naiste tugikeskuse teenuse osutamine Sotsiaalkindlustusametile”, milleeesmärgiks oli ajutiste halduslepingu sõlmimine naiste tugikesksuse teenuse osutamise jätkamiseks 2018. aasta algusest kuni kohtuotsuse tegemiseni ja vaidluses oleva riigihanke tulemuste väljaselgitamiseni.
RTK tegi ettepaneku kõigile senistele lepingupartneritele, v.a. Tähtvere Avatud Naistekeskus, esitada oma pakkumused. Igas maakonnas tehti pakkumuste esitamise ettepanek ainult ühele organisatsioonile, ehkki paljudes maakondades, sh Läänemaal ja Hiiumaal tegutsesid sel ajal paralleelselt riikliku teenuse osutajatega ka sõltumatud naiste tugikeskused. Läänemaa küsiti pakkumust MTÜ-lt Eluliin.
8. detsembril sõlmiti ajutine leping teenuse osutamiseks Lääne-ja Hiiumaal MTÜga Eluliin, kelle pakkumuse summaks ühes kuus oli 3125 eurot, mis aastasummaks teeb 37500 eurot.
Vaidlustatud riigihange nr 189872 jätkus 2018. aasta kevadel, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 20. aprill.
Hanketulemused tehti teatavaks 4. juunil 2018.
Läänemaa Naiste Tugikeskus esitas hankes pakkumuse maksimaalselt võimalikule summale- 4166 eurot kuus ehk 49992 eurot aastas. Meie pakkumus tunnistati edukaks.
Riigihankega leitud teenusepakkujatega sõlmis SKA lepingud tähtajaga 1. august- 31. detsember 2018.
2019.aastast alates oli viieks aastaks tugikeskuse ja SKA vahel sõlmitud hankeleping naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks.
2023.a. detsembrist on uue hanke läbi leping kolmeks järgnevaks aastaks teenuse osutamiseks lähisuhtevägivalla ohvritele.