Psühholoogiline vägivald on üldjuhul esmane ja kõige levinum vägivallavorm. Esmalt ei ole mees üldiselt naise suhtes füüsiliselt vägivaldne, kuid mehe ja naise vaheline suhtlemine on täis vaimset vägivalda, alandamist ja hirmutamist. Naine võib tunda, et ükskõik mida ta teeb või kuidas käitub, partner ei ole rahul. Ta püüab olla kannatlik ning ära hoida probleeme. Mees tunneb pinge kasvu. Kuna naine tajub olukorda ärevana, kaugeneb ta mehest, millele mees vastab omakorda suurema kontrollimise ning domineerimisega.

Psühholoogiline vägivald on pidev sõnades, pilgus, hoiakus väljendatud rünnak, mis alandab teise inimese eneseväärikust ning kahjustab tema psüühikat. Naised, kes on kannatanud füüsilise, seksuaalse ja majandusliku vägivalla all, on kogenud reeglina ka psühholoogilist vägivalda. Ohvrid peavad psühholoogilist vägivalda kõige raskemini talutavaks ja heaolu kahjustavaks vägivallavormiks. Psühholoogiline vägivald võib sisaldada näiteks järgmisi tegevusi:

• Kritiseerimine ja halvustamine

• Halvustavate nimedega kutsumine

• Karjumine

• Sõimamine

• Solvamine

• Mõnitamine

• Manipuleerimine

• Hirmutamine ja ähvardamine (sh haiget tegemise või tapmisega ähvardamine)

• Sotsiaalne isoleerimine (nt sõprade, sugulastega suhtlemise või vaba aja veetmise ja hobidega tegelemise egoistliku võimu ja kontrolli vajadusest põhjustatud piiramine või keelamine)

Terroriseerimine

• Ignoreerimine

• Armukadeduse väljanäitamine.

• Pidev kontroll ja üksikasjaliku aruandmise nõudmine (telefonikõnede ja aja kasutamise kohta)

• Ettekirjutuste tegemine riietuse, soengu, meigi ja käitumise kohta

• Välimust muutma sundimine (nõue kõhnuda, suurendada rindu jm)